Head uut aastat, Peetri aleviku rahvas!
Jah, nii see on, alatest 1. jaanuarist elame Peetri alevikus. Peamine põhjus, miks Rae vallavalitsus küla muutmist alevikuks soovis, on lihtne: vastavalt valitsuse määrusele „Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise kord” on küla hajaasustusega asula või üldjuhul vähem kui 300 alalise elanikuga tiheasustusega asula.
Mida nimevahetus kaasa toob? Seniste külateede muutumine tänavateks. Nimelt pole seaduse järgi külas tänavad, vaid teed, alevikus on asi vastupidi. Tänavate olemasolu aga tähendab vallale rohkem raha teehoolduseks riigi poolt. Muid olulisi muudatusi ette näha ei ole.
Seega – elu Peetris läheb endiselt tegusalt ja rõõmsalt edasi: järgmine põhjus, miks kokku saada, on jõulukuuskede põletamine 8. jaanuaril kell 19 Peetri Kooli juures kelgumäe kõrval lõkkeplatsil. Kuused võib juba varem kohale tuua.
Loading ...
02.01.2012 kl 3:09
Tehtud, mõeldud! Sisuliselt külarahvast ei kuulatud ja rahvale visati kondiks ette hästi lõhnav, aga seest õõnes teehooldusraha.
Seda jama saavad vallaisad veel tükk aega mäletama. Ma loodan, et ma ei pea oma postile Järvamaale järele minema.
Aga noh, kui juba tehtud, siis pandagu Vägeva tee ja Peetri tee ringristmikust Pargi teeni mingisugunegi valgustus.
03.01.2012 kl 14:11
Mis Sul Eet selle vastu on, et Peetri omale kohasema asulaliigi nimetuse sai?
Kui liiginimetus Sinu arvates ei peagi kajastama asula olemust, vaid mingit romantilist uitmõtet, siis võiks ju Tallinn ka küla olla (maailma suurim küla – see kõlab põnevalt!?), aga kas see poleks jabur.
03.01.2012 kl 16:22
Pean ütlema, et ei ole eelenvalt küla vs alevik teemasse väga süvenenud ning teade selle kohta, et nüüd tuleb teed tänavateks muuta tuli küll üllatusena. Huvitav, miks vald selle kohta elanikele mingit teadet edastanud ei ole? Või on mul midagi märkamata jäänud?
Kas see muutus tähendab et kõigil majaomanikel, kes liikluse lihtsustamiseks on aedadele teede nimed pannud, on kohus need nüüd ära vahetada?
04.01.2012 kl 0:45
To Eet:
Selles mõttes nõus, et sama nime ja sama liigiga asula võib tekitada segadust. Seaduse järgi saanuks me kenasti Peetri alev olla ja see nagu sai ka vallavanemaga rahvakohtumisel kokku lepitud – Peetri oleks taas suurim, sel juhul siis suurim alev. Miks ikkagi alevik jäi? Kuuldavasti alev oleks tekitanud liigseid emotsioone Jüri rahvale, kes peavad elama siis edasi alevikus.
04.01.2012 kl 0:46
To Helen:
Teed ongi juba muutunud tänavateks, mitte midagi ei ole vaja rohkem muuta. See, et tänava nimi on jätkuvalt Vägeva tee vms ei tee seda veel teeks seaduse mõttes, 1. jaanuaris on juba see tänav seaduse mõttes. Nt Tallinnas on ka Nõmme tee, Rahumäe tee, Mustamäe tee, Pärnu maantee jne – need on samuti tänavad, mitte teed. Külas on teed, alevikus/alevis/linnas tänavad. Muudatust oligi vaja selleks, et tänavate teehoolduse rahastus riigi poolt on suurem kui teedel (küla vs teised), seda küll meie aleviku jaoks alles järgmisest aastast. Seni maksab vald jätkuvalt peale teiste arvelt.
04.01.2012 kl 9:32
Aivarile – vald maksab peale – tule taevas appi!
Kus see valla raha pärit on – vald teenib ise raha juba???
Eks meie, Peetri aleviku elanikud, ikka maksame ise kinni selle teede-tänavate teehoolduse, mitte vald.
04.01.2012 kl 12:08
To Heigo:
Vald maksab selles mõttes peale, et kulutab Peetri teede hoolduseks märgatavalt rohkem kui ta riigilt (so Vabariigi Valitsuselt) nendesamade teede jaoks toetust saab, sest sisuliselt on Peetris juba ammu tänavad, kuid raha saadi vaid teede hoolduseks (vahe on märgatav). Selle vahe maksabki kinni täna maksumaksja, kes elab nii Peetris, Jüris või mujal valla asulas. Ehk siis, nt Järveküla (või misiganes küla) elanik võiks olla maksumaksjana puudutatud sellest, et valla nn ühiskassast makstakse peale teedehooldusele, kui selle olukorra saaks likvideerida või minimiseerida – teha asula liigi sisuliselt vastavaks ja saaks seeläbi õiglase toetuse teehooldusele.
Loe siin lehel Areng alt Küla vs alev(ik) jaotise alt neid dokumente ja saad paremini aru, millest jutt.
Loodame, et taevas tulebki appi ja meile sellel aastal lund palju ei saada.
Loodan, et oli piisav selgitus.
04.01.2012 kl 14:45
Minu mäletamist mööda olid Jüri nn tänavad peale “Monikat” kauem nabani lumes kui Peetri nn teed. Ilmselt pole halval teehooldusel riigipoolse rahaga siiski rohkem pistmist kui vallajuhtide hoolivusel oma rahva eest.
06.01.2012 kl 21:48
lumi lumeks, loodame jah et seda see aasta niipaljuei tule, aga see, et nn.tänavadauk augu küljes kinni on ,kes siis neid parandab? kõik,kes sõidavad linna, peetri koolist mööda, aruheina teed mööda ning tagasi mõigu teed mööda,teavad millest jutt käib…sealne ristmik on ikka väga hullus seisus
07.01.2012 kl 0:24
Jutt täiesti õige. Mõigu tee ja Aruheina tee risti on päris tore läbida. Huvitav kas seal oleva ehitusobjekti tõtti on mingite masinatega teed rohkem lõhutud või milles asi, aga see “kruusatee” laguneb ju iga aasta, miks ei saa sinna ükskord normaalset asfalti panna?
09.01.2012 kl 16:53
Ilmselt oleks mõistlik see tee valla omandusse sundvõõrandada.
Kuna Rootsiküla arendaja vaevalt oma arendust edasi jätkab (seni ehitatud piirkonna viimane ots müüdi sisuliselt sundmüügi korras, pank arendajal püstolit kuklas hoides), siis pole ka lootust, et ta selle tee planeeringule vastavaks kõpitseks.
Samas on seda teed aleviku normaalse liikluskorralduse jaoks väga vaja.
09.01.2012 kl 22:53
tänud mõtteid jagamas,
seega jääb üle vaid loota,et vald võtab selle ristmiku ja tee ükskord ometi ette,
olgem ausad ,see on põhimõtteliselt ainus tee neile,kes elavad selles piirkonnas,mis viib linna
11.01.2012 kl 21:31
kas Teist keegi on teadlik, et teiselpool maanteed, Peetris, olnud tänavad aastakümneid ? Aga teehooldusest ja remondist ei unista siinpool ammu juba keegi.Kõik valla lubadused on jäänud vaid lubadusteks ja nüüd ei lubatagi enam midagi, sest mis Sa sinna ääremaale panustad kui on uued Ullikesed keda lollitada.Kurb kui tühisega saavutatakse tähelepanu hajumine inimestes.
12.01.2012 kl 17:02
Nimetuse poolt küll ehk tänavad (ka osa Tartu maanteest läänes olevaid teid kannavad “tänava” nimetust) kuid KOV jaoks on nad siiski teed olnud, sest teeseaduse järgi külas on teed.
Eks võib ka öelda, et Peetri külas oli vallal tegelikult täielik õigus külale omast (loe: hajastustusele omast nadi) teehooldust pakkuda.
Nüüd aga ei anna vallavõimul enam selle taha ka teoreetiliselt pugeda, nüüd tuleb ka seadusest tulenevalt Peetris linnalisele asulale kohast teehoolet pakkuda.
15.01.2012 kl 14:59
Minul isiklikult poogen mis see asustusüksuse nimi on aga imelik on küll, et koguaeg räägiti alevist ja lõpuks tuli alevik. Muide mis aleviku puutub siis näiteks Loo alevikus on enamus teed, mitte tänavad. Huvitav kuidas seal siis võib ja meil mitte?!
15.01.2012 kl 15:12
Loo alevikus ei ole teeseaduse kohaselt mitte teed vaid tänavad, ükskõik kuidas neid tee/tänava nimesildil märgitakse. Samakoodi kui Tallinnas Vilde tee on siiski tänav.
18.01.2012 kl 19:59
Njaa, eks siis saame veel kord seda asula tüübi nime muuta. Alevik tähendab väikest alevit, milles on üle 300 inimese. Peetri küla on seevastu elanike arvult võrreldav Eesti suurimate alevitega (ja on tõenäoliselt suurim, kui kõik oleksid Peetrisse elanikuks registreerinud). Loodetavasti jäetakse järgmisel ümbernimetamisel “alev” vahele ja muudetakse Peetri kohe vallasiseseks linnaks, (mis ei eelda linnavalitsuse olemasolu). Küllap on teede korrashoiuks mõeldud rahad linnale veelgi suuremad ;)