Küla vs alev
Aprillikuu Rae Sõnumites algatas Rae Vallavalitsus huvitava diskussiooni teemal: küla vs alev. Kuna jutt käib meie kodust – Peetrist ja selle tulevikust ning kui see Sulle korda läheb, tuleks end kurssi viia kõige asjassepuutuvaga.
Avalik arutelu toimub 24.mail kell 19.00 Peetri kooli aulas.
Kui Sul on vallaesindajatele küsimusi, palun saada need hiljemat 23.maiks aadressil kylavanem@peetri.ee. Kui soovid kommenteerida siinsamas, palun lisa juurde oma pärisnimi.
Avalda julgelt oma arvamust.
Täiendus (A. I.):
Loe lisaks teemat käsitlevaid artikleid meediakajastuste alt , kust leiab ka Rae Sõnumites ilmunud info.
Täiendus (A.I. 25.05.2011):
Arutelul esitletud vallavanema ettekande leiab siit. Lisaks sellele leiab muid antud teemaga seonduvatele dokumentidele linke jaotuse Areng alt.
Loading ...
26.05.2011 kl 22:48
Peetri jääb Jüri, sinu toodud klassifikatsiooni järgi nagunii maa alla.
26.05.2011 kl 23:19
Üleüldse, ma natuke mõtlesin asjade üle ja ma jõudsin järeldusele, et siin on nö karvupidi kokku läinud tegelikult natuke valed vastaspooled.
Ühed on need kes soovivad küla nime jätkamist ning mulle isiklikult tundub, et on ka nõus ise midagi ära tegema, lund lükkama ja tegelikult siiski tunnevad muret küla käekäigu pärast. Soovivad küla nime emotsionaalsetel kaalutlustel. Ja nad on ka nõus vähesemaga hakkama, lumes sumpama ja linnas poes käima. On arvestanud sellega, et ei ela linnas, on nõus 300 m käima, et autoni saada
Teised on need, kes soovivad alevit/alevikku, kes ka külaelust hoolivad, aga samas on realistid, sest paraku Peetris elab väga suur hulk inimesi, kellel on ükskõik kas on alev või linn või küla, aga kelledel on elupaigale kindlasti palju suuremad nõudmised kui külal. Enamus uusasukaid paraku ootavad et tramm peatuks maja eest, keegi korjaks kommipabereid ja kui mõnisada meetrit käia auto juurest koduni, siis on maailma lõpp. Nad ei ole kunagi isegi mitte süvenenud sellesse, et nad külas elavad ja mida neil üldse õigus nõuda on. Nad kolisid Tallinna vähe vaiksemasse piirkonda lihtsalt, mõistmata et nad kolisid külasse.
Sellepärast ma arvan, et see vaidlus siin on suhteliselt mõttetu, sest see suurem mass ei kavatsegi kunagi asjadesse süveneda. Neil on vaid nõudmised.
See on minu arvamus.
26.05.2011 kl 23:24
siin vaidlevad niiehknaa need, kes on nõus ka ise midagi ära tegema. Ükskõik kas siis on küla või linn.
Mina kuulun sinna teise leeri nimelt seetõttu, et ma ei usu et enamik uusasukaid on võimalik küla tasemel mõtlema panna. Nõudmised aina kasvavad. Külakoolid olid ikka vanasti 4 klassilised mitte 3-e paralleeliga.
See mulle ka meeldib et on kõnniteed ja lastel ohutu liigelda.
27.05.2011 kl 10:01
Rääkidest neid nn ükskõiksetest, kes ilmselt moodustavad peetrilastest enamiku (90%?), siis olen kindel, et 99% sellest seltskonnast on täiesti veendunud, et talvine teehooldus siin peab vastama linna tüüpi asulale. Ja kui vald ükspäev otsustaks, et OK, külale saab toimuma külale omane teehooldus (st praegusele rahastamisele vastav), siis oleksid nad väga pahased ja ei jõuaks vallavalitsust ära kiruda.
Huvitav muidugi, kuidas suhtuksid valla sellisesse pragmaatilisse otsusesse küla nimetuse pooldajad. Võibolla nemad ei pahandaks kui nt Peetri tee ja Pargi tee vaid ühe sõiduraja laiuselt lahti aetaks. Tegelikult oleks vallavalitsuse seisukohast selline otsus mõistetav seni kui küla oleme.
27.05.2011 kl 10:47
Raul,
ma ise naabritega korraldan lumelükkamist meie tänaval. Usu mind, asi pole rahas vaid suhtumises. Nimeta Peetrit kasvõi USA osariigiks, teed sellest puhtamaks ei muutu. Teehooldus ei ole teema mida argumendina ette tuua.
27.05.2011 kl 11:25
Mina olen üks küla pooldajatest. (samas mõistan valla seisukohta ja otsust – raha on raha).Elanud rõõmsalt üle ka selle aja, kui teed veel asfalteerimata ja valgustamata olid ja lumesahk käis siis, kui tuisk läbi oli.
Nime vahetus ei taga korralikku teehooldust. Lumetormidega olid sama (ja rohkemgi) umbes Tallinna ja ka Helsingi tänavad. Rääkida lumevangistusest on natuke narr – täiesti läbitav Tartu maantee oli läheduses, jättes auto kooli õuele sai ka autoga liikuma jne. Tõsi, tuli oma mugavusmullist välja tulla. Raha aitab teehooldusele kaasa ja seepärast mõistangi valda.
Aga ka minu jaoks on küsimus emotsionaalne. Küla kõlab kodusemalt, paremini. Muuseas, enne esimesi kortermajade ehitamist lubati, et külamiljöö jääb… Kogemus on lubaduste suhtes skeptiliseks muutnud. (sellest ka kartus 5-kordsete kortermajade ees, mis ei teeks õnnelikuks ilmselt kedagi).
teisalt – kui Peetri on praegu ebatraditsiooniline küla, saame olema sama ebatraditsiooniline alev. Kui paljudes alevites on keset alevit põllumaad ja lehmakarjad :)
Teisalt – olemusel on Peetri minu jaoks ikka küla – siin on külakool ja külakõrts, kukelaul ja ringi lippavad lapsed, külajutud ja -joodikud, jänesed, kitsed. Ehtne elujõuline küla, tõsi, suuremates mastaapides. Muidugi, võrreldes suure osa tänaste Eesti küladega, kus elab kolm vimma kandvat vanainimest ja 10 suvitajat, on Peetri teistsugune.
Paljud hiljuti siia tulnud kolisid ilmselt Tallinna eeslinna. Minu kodu on külas. Aga veelkord – mina võin endale emotsioonidel põhinevat arvamust lubada, mõistan valla ratsionaalseid kaalutlusi.
ps. Peetriküla alev tundub eriti jabur variant.
27.05.2011 kl 12:18
Jüri,
Nagu Sa tead, ka mina finantseerin ise oma tänava hooldust ja seetõttu otseselt valla teehoolderahadest ei sõltu (kuigi mõni koolis käiv pereliige sõltub), aga ma arvan, et kui nt Pargi teel, Peetri teel ja Vägeva teel toimuks valla poolt vaid külale omane teehooldus, siis oleks sealne rahvas väga pahane vallavalitsuse peale. Me ei saa mõelda vaid enda (Sinu või minu) personaalsest seisukohast, peame arvestama ka kaaskondsete vajadusi.
27.05.2011 kl 12:43
Raul, alevikuks muutmine ei muuda teehooldust. Kõik saavad sellest aru. Kui vald hakkab täitma Peetri “alevis” teehooldusnorme siis lumisel talvel ta võib minna oma teeholduseelarvega põhja. Rääkimata teistest teehoolduskohustustest, mida vald ei suuda anyway kunagi täita täies mahus. Sest riigi “lisaraha” jätkub vaid mõneks kooli parkla lumest puhastuseks.
27.05.2011 kl 16:38
koosoleku külastajale:
Isiklikuks julgete minna, kuid oma nime avaldada ei julge?
Ma siiski veel ei kasuta tugevama õigust anonüümsed ja solvavad kommentaarid kustutada.
1) Mis puutub demagoogitsemist, siis mingis osas tuleb paratamatult ka seda vastu teha – nagu ütlesin, et tegelikult püüan välja selgitada vastuargumente, mida pidi metsikult palju olema. Kus need on siis?
2) See teema on tegelikult minu jaoks juba pool aastat vana, mistõttu oli mul seisukoht juba ammu olemas – möödunud-teisipäevane vallavanema esinemine midagi ei muutnud, natuke tõi vaid fakte juurde. Seega õigustamisest on asi kaugel – jah, juhuslikult langevad meie seisukohad kokku.
3) Tehke palun selgeks kohaliku omavalitsuse kohustused ja vastutus, ma ei pea vajalikuks seda siin üle selgitada ja selle üle vaielda (see ka muuhulgas Jürile vihjeks).
4) Minu arvates ei olnud eelmisel talvel olukord normaalne, vähemalt minu tänaval. Kui nädala jooksul sahka ei näe, tee laius on ainult sõiduraja jagu, kõnniteed on lume all – seda olukorda on raske normaalseks pidada tiheasustuse mõttes. Niipalju kui on inimesi, on ka arvamusi. Mõtlevad inimesed tuginevad faktidele. Talved on muidugi erinevad – keegi ei garanteeri, et saabuvad talved ei tule eelmistest veelgi lume- või tuisurohkemad, samuti vastupidi. Kõigeks peab valmis olema.
5) Eraldatavast rahast – kes tähelepanelikult kuulas, siis ka koosolekult käis läbi seos, et teede rahastus tuleb läbi kütuseaktsiisi, mille laekumise parandamiseks on riik viimasel ajal palju suuri meetmeid ette võtnud, sinna juurde võime lisada ka väikese majanduskasvu… Nagu ütlesin, siis see pole hetkel otseselt määrav – rohkem vallavalitsuse mure, kuidas ta teenust tagab.
6) Jah, olles küla esindaja olen ka samas valla esindaja. Peetri kuulub jätkuvalt valla koosseisu ja ma ei saa aru vastandumisest vald vs küla. Lisaks olen juhuslikult ka valla külaliikumise juures tegev. Niisamuti, nagu ei saa katla ühes otsas paksemat suppi keeta, ei saa ka vallas üks asula omaette elu elada. Küla eestseisuse/seltsi liikmed näevad ja teavad asju vähe laiemalt, selles ongi vahe ja pole mõtetki edasi vaielda, kui me sama taustsüsteemi ei oma. Lihtsalt mõtteaineks – mis te arvate, kes hakkab esimeses järjekorras kõnesid saama, kui teed on kellegi jaoks “õigeks ajaks” lahti lükkamata?
7) Ma pole kordagi Jürile vastu vaielnud rahva käest küsimise osas – vastupidi, andku minna, kui on kuskil piisavalt ressursse usaldusväärse tulemuse saavutamiseks. Aga suure tõenäosusega jäävad valla rahakotirauad selles osas suletuks.
8) Mina pole ise mitte kuskile trüginud – olen/oleme asjad lihtsalt kätte võtnud ja ära teinud, mis vaja. Ju on leidunud piisav hulk inimesi, kellele on see meeldinud ja praeguse eeseisuse ja nii praeguse kui ka eelnevad külavanemad valinud – puhas demokraatia. Küla juhtkonna ründamise asemel vaadake peeglisse ja küsige parem endalt, et mida olete konkreetselt Teie meie kogukonna ehk praeguse küla heaks ära teinud ning siis räägime edasi. Kui oli külas vaja midagi teha, kas siis olite (alati) kohal või kükitasite kodus? Näpuganäitajaid ja kritiseerijaid meil ikka jätkub, aga paraku tegijaid kipub alati nappima.
27.05.2011 kl 19:02
Aivar, see nüüd väga mõislikk jutt sinust ei olnud. Mitte iga inimene ei talu kui teda nimepidi materdatakse, seega anonüümsus on mõistetav, kuigi mina seda ei toeta. Sinu punktid:
1. ok, sinul on selleks õigus
2. vt p 1
3. räägi natuke vastutusest. Kui eratee on 6 tunniga lumest lahti lükatud ja see maksab 2 korda vähem kui vallatee lumelükkamine, mille puhastus nõuab 3 päeva, siis kes PERSONAALSELT ja KUIDAS konkreetselt selle eest vastutas? Mul on fotod 3 päeva pärast tormi Häälinurme, Suurekivi, Salu ja Pargi teedelt. 2 esimest on era ja kaks viimast – vallateed. Ei anna võrrelda ja kes vastutab?
4. vt p 3
5. Ära aja udu. Kui tahad vaielda – mina tegelen ühe suure kütuseoperaatori turundusega ja tean natuke kuidas Eesti kütuse- ja aktsiisiturul asi toimib.
6. vt p 3
7. NoCom
8. Nüüd räägi inimestele lähemalt kuidas estseisuse valimine reaalselt käis? Kord on selline:
“Küla- ja alevikuvanema statuut
Rae Vallavolikogu 14. juuni 2005 a. määrus nr 67
§ 2 Külavanema valimised
(7) Koosolekul valitakse koos külavanemaga abi külavanemad või küla eestseisus”
PS. Sina haldad peetri.ee lehte. Tegele parem oma riistadega ja taga et need avalehe nupud töötaksid korrektselt:
« eelnevad… Järgmine lehekülg »
(ära hakka kommenteerima, tee lihtsalt ära)
27.05.2011 kl 20:16
Koosolekul kinnitati ka eestseisus, senisele eestseisusele lisandusid 2 uut liiget Aivar ja Raul.
28.05.2011 kl 7:55
Meie külas on ikka päris tulised mehed. :) Kommentaarid kalduvad peateemast juba natuke kõrvale.
Jüri palub Aivaril inimestele selgitada, kuidas käis eestseisuse valimine. Kes kohal oli, eks too nägi ise. Tegelikult see just niimoodi käiski, kui kord ette näeb.
Külavanem ja abikülavanem ja eestseisus valitakse ametisse viieks aastaks. Jüri kommentaaris on vaid lõiguke. Kui kedagi huvitab, siis täisteksti leiab siit:
http://www.rae.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=115&Itemid=198
Kaks eelmist külavanemat tagandasid ennast vähem kui poole ametiaja pealt. Ehket tänase eestseisuse ametiaja lõpuni on veel suhteliselt palju aega. Viimati valiti lisaks 3 inimest (Aivar Ilves, Raul Rannaste, Tarmo Loog) juurde, sest küla on suur ja piirkonniti väljakujunenud. Küll aga puudus esindaja ja `hääletoru` igas piirkonnas.
10.06.2011 kl 22:17
Arutelu on kuidagi soiku jäänud. Kas ainult mulle tundub, et kui IRL ja Reformierakonna eelnòu tänases sònastuses läbi läheb, on alevis maamaksu vabastus väiksem kui külas? Ehk siis osad meist (need kes ei ole kolinud kunagise külapòllu peal asuvale pisikesele krundile) saavad alevi saabumist tunda ka rahakotis?
http://www.riigikogu.ee/page=pub_file&op=emsplain&content_type=application/msword&file_id=1354395&file_name=(50)%20Koduomanike%20maamaksust%20vabastamine.doc&file_size=26112&mnsent=51+SE&fd=09.06.2011
10.06.2011 kl 23:05
Eelmine link ei tööta millegipärast aga see on “Koduomanikke maamaksust vabastav maamaksuseaduse muutmise seadus 51 SE II-1”, kes tahab see leiab. Kas äkki ei peaks sellest eelnòust otsime vallavalituse tegelikku pòhjust alevi teema tòstatamiseks. Räägitud on, et KOV-idele kompenseeritakse maksutulu vähenemine aga mehhanismi seaduses ei ole ja vald säilitaks mingisugusegi tulu maamaksust.
13.06.2011 kl 13:58
Arutelu on soiku jäänud tõesti. Ei näinud mõtet enam kirjutada dialoogi “kõiketeadjaga”, eriti kui midagi konstruktiivset enam ei tule. Nt seatakse siin lõpuks juba kahtluse alla Vabariigi Valitsuse tegevus, Peetri küla koosoleku pädevus ja otsitakse võimalusi isiklikuks minna.
Kui on kodulehe osas ettepanekuid, siis minu meiliaadress (sh webmasteri meililist) on alati avatud ja võib sinna oma mõtted kirjutada, mitte ei pea seda siin kommentaariumis tegema. Ilkujaid-kritiseerijaid on meil niigi ülearu, aga abilisi on alati vaja…
Aga Raimo (taas)tõstatatud teemast maamaksu vabastuse osas. Eelnõu link: http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou&op=ems&eid=1353440&emshelp=true&u=20110613132059 . (Loodetavasti töötab see link)
Tõepoolest, kel on suur krunt (üle 0.15 ha), siis alevi puhul “kompenseeritakse” ainult kuni 0.15 ha, küla puhul kuni 2 ha. Seega on see tõesti üks ratsionaalne vastuargument aleviks muutmise vastu, hetkel veel oletatav, kuna seadusemuudatus siiski pole veel jõustunud.
Teine küsimus on muidugi see, et:
– kas tiheasustusalal on otstarbekas suuri krunte pidada või mida seal suurel krundil tehakse? (elamiseks peaks kuni 1500 m2 olema piisav);
– kuipalju selliseid krunte Peetris on, kes “kaotavad”?
– kas üldine huvi (nt teehooldus) mitte ei kaalu üles üksikuid erahuvisid? Vald peaks paraku esimese eest seisma – jäme ots on tema käes, kahjuks.
– kas eelnõu ikkagi sellisel kujul läbi läheb. Homme jätkub eelnõu teine lugemine. Seni on isegi koalitsioonierakondade erinevad saadikud eelnõu osas eri meelt.
13.06.2011 kl 21:48
Aivar, see on täpselt samapalju oletatav kui need miljonid, millest vald räägib. Meie krunt on suurem, me kaotame ja mulle sellest piisab. Üsna kindlalt ei vóida Peetri suurt midagi teehoolduses, küll aga annab aleviks saamine otse tunda rahakotis, ütle veel kasvòi üks pòhjus, miks ma peaks seda pooldama!? Krundi suuruste jutt on minu jaoks üldse kummaline, mis me seal vanakülas siis teeme, jagame ja müüme poole maha kuna vald on lasknud küla ümber Lasnamäe ehitada? Me ikka elame seal ja ma ei usu, et kellegi asi peaks olema, mida me seal teeme. Esimese suure detaili kehtestamise ajal oli Raes nòue, et alla 1500 m2 krunte ei ole, kahjuks ei ole sellest kinni peetud.
13.06.2011 kl 22:50
Aivar, mida pead silmas Peetri küla koosoleku pädevuse all?
14.06.2011 kl 2:05
Raimo,
Mis puutub teehooldust, siis ma ei viitsi ennast korrata enam – küsimus ei ole niivõrd rahas kui hoopis nõutavas tulemuses, muidugi tore kui seda ka tuleb valda seoses sellega. Pole mõtet rohkem sellel teemal vaielda, eks aeg näitab, kellel oli rohkem õigus. Teisipidi on natuke kummaline see, et kui astutakse alles esimesi samme mingite soodustuste tegemiseks, siis juba leidub keegi, kes tahaks seda kindlasti 100% kätte saada ja ei lepi vähemaga. Pole ju mõtet veel laskmata karu nahka jagada (või siis püüdmata kala jagada ;-). Elu muutub nii kiiresti, et iga hetk võidakse ka juba olemasolevaid või just vastuvõetud seadusi ümber teha ja muutusi kasvõi “üleöö” jõustada.
Polegi kellegi asi, mida seal krundil tehakse, aga lihtsalt 1500 m2 peaks olema tiheasustusalas elamiseks küllalt piisav – sellest ka see number. Mu vanematel on 1300 m2 krunt Lõuna-Eestis ja privaatsust-ruumi on sellega piisavalt, pigem on liialt palju vaeva-hoolt asja korras hoida.
Samas muidugi selge on see, et keegi enam olemasolevat krunti poolitama ei hakka – selle kohta oli nt seaduseelnõu juures üks asjalik kodaniku ettepanek. No keegi ei vaidlegi vastu, et seaduse sellisel kujul vastuvõtmisel on osadele Peetri elanikele alevi staatuse puhul kehvem variant. Samas pole veel välistatud ka muud variandid, misjuhul pole enam vahet asula liigil (nt arvestatakse asustustüübi või mingi muu kriteeriumi järgi).
Seda vastutust aga ilmselt tänased vallajuhid ei saa võtta, mida kunagi on tehtud ja lubatud, sh kruntide suurused. Ju see rahaline põhjus oli – tihedamalt mahub rohkem rahvast elama ja infrastruktuuride ehitamine per elamine ka soodsam.
Viide Peetri küla koosoleku kohta ei olnud kindlasti Sulle mõeldud ja ka muu selles lauses olev. Kui tahad teada, siis loe ühte kommentaari sellest natuke eespool, siis saad aru, millest jutt.
16.06.2011 kl 21:28
Jutu jätkuks niipalju, et Riigikogu võttis vastu koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seaduse – http://www.riigikogu.ee/index.php?id=89868 . Lisaks veel info, et kodukale sai üles küsitlus Peetri asulaliigi kohta.
16.06.2011 kl 22:36
Miks alev? Pigem siis juba linn :)
29.06.2011 kl 18:51
Eelnõu on siin:
http://www.rae.ee/files/04%20Asustus%C3%BCksuse%20liigi%20muutmine.doc
“…Asustusüksuse hoonestus on valdavas osas arenenud aina linnalisemaks, lisandunud on linnalise asustuse elemente nagu kortermajad (kehtestatud planeeringute kohaselt on neid planeeritud üle 40) ja rida- ning mitmepereelamud. Elanikkond on peamiselt koondunud kortermajadesse ja mitmepereelamutesse.”
Kuigi lihtne matemaatika seda väidet ei kinnita, siis lähiaastatel muutub Peetri tõesti linnapiirkonnaks kus enamus elab kortermajades.