Küla vs alev
Aprillikuu Rae Sõnumites algatas Rae Vallavalitsus huvitava diskussiooni teemal: küla vs alev. Kuna jutt käib meie kodust – Peetrist ja selle tulevikust ning kui see Sulle korda läheb, tuleks end kurssi viia kõige asjassepuutuvaga.
Avalik arutelu toimub 24.mail kell 19.00 Peetri kooli aulas.
Kui Sul on vallaesindajatele küsimusi, palun saada need hiljemat 23.maiks aadressil kylavanem@peetri.ee. Kui soovid kommenteerida siinsamas, palun lisa juurde oma pärisnimi.
Avalda julgelt oma arvamust.
Täiendus (A. I.):
Loe lisaks teemat käsitlevaid artikleid meediakajastuste alt , kust leiab ka Rae Sõnumites ilmunud info.
Täiendus (A.I. 25.05.2011):
Arutelul esitletud vallavanema ettekande leiab siit. Lisaks sellele leiab muid antud teemaga seonduvatele dokumentidele linke jaotuse Areng alt.
Loading ...
11.05.2011 kl 16:56
Iseenesest pole alevi vastu midagi, eriti kui me saame valitsuse määruse määratluse järgi ennast õigetpidi nimetada ning asula teede hoolduseks eraldatakse ka õiglane summa ning teised tähtajad.
Aga mind häiriks alevi nime juures Peetriküla. Ma saan aru, et Järvamaal on Peetri nimeline alevik ja täpselt sama asulat ei taheta teha. Kui üks on täna Peetri küla ja teine Peetri alevik. Tulevikus oleks üks Peetri alev ja teine Peetri alevik. Sisuliselt sama seis, mis täna.
Nimi Peetriküla on eksitav – justkui oleks küla, aga siis tuleb välja, et on hoopis alev.
Teiseks on täpitähed probleem nt rahvusvaheliste kullerfirmade jaoks pluss igasugu muud välismaised süsteemid (gpsid) – niigi on juba häda nende tänavate täpitähtedega.
Minu ettepanek on jätta nimi samaks, tüüp võib muutuda ja ilmselt peakski muutuma. Ok, paljud võivad väita, et meil on lausa Mõisaküla linn. On jah, kuid seal on elanike arv alla 1000 inimese (ametlikult isegi ei kvalifitseeruks linnaks) ja suur oht on, et väheneb veelgi – sisuliselt ongi nagu küla, võrreldes Peetri külaga. Peetri elanike arv pigem tõuseb, eriti siis kui tekivad järjest erinevad infrastruktuuri objektid.
11.05.2011 kl 17:09
Ehk siis – asula nime vahetus on seotud teatud riskidega, mida ei tohiks teha nii kergekäeliselt. Asula tüübi vahetus ei ole nii valuline protsess, mis on tegelikult meil teemaks. Ma ei leia vajadust teha kaks muudatust korraga.
11.05.2011 kl 21:20
Aga miks siis üldse selline vahepealne variant nagu alev? Rahvast on, küla areneb, võiks teha kohe vallasiseseks linnaks. Kas seda varianti on kaalutud? Ma arvan, et Peetri on täiesti võrreldav Otepää, Suure-Jaani või Tamsaluga. Nime osas ma ei noriks, võib olla küll linn Peetriküla nagu on Mõisaküla. Kui läheb läbi lihtsalt Peetri, siis miks ka mitte. Minu jaoks on need võrdselt head variandid, ühe kasuks räägib ajalooline taust, teine on lühem ja lihtsam.
12.05.2011 kl 1:35
Teehoolduse toetuste info vallavalitsuselt on eksitav. Räägitakse summadest mis on saamata jäänud, mitte nendest mida tulevikus vald hakkab saama. Hetkel küla muutmine aleviks tooks vallale juurde maks 12-13 000 eurot aastas. See summa ei muuda ei teehoolduse kvaliteeti, et tähtaegu.
17.05.2011 kl 8:49
Nimi ei riku meest, see on minu arvamus.
Paraku on nii, et paljud Peetrisse kolinud ootavad seda, et infrastruktuur oleks nagu linnas. Mugavus on nii oluline, kuigi võiks natuke mõelda ja kalkuleerida, et kas soovid ikka tõesti on ka majanduslikus mõttes mõistlikud. Veidi isiklikku ajaplaneerimist ja enamus probleeme saab lahendatud.
Ma ei usu iial, et keegi Tartu mnt äärsest selverist hakkab mööda Mõigu teed oma poekotte jalgsi koju tassima, siis pole ju enam vahet, kas see pood, mis tee peal on 1 või 2 km kaugusel kodust. Nagunii on elu korraldatud sedasi, et ilma autota hakkama ei saa 80% peredest.
17.05.2011 kl 13:29
kui juba siin kostusid üleskutsed linnaks saama, siis linn – siis see vajab oma omavalitsust elik siis linnavalitsust. Ja linnavalitust peavad elanikud ikka ülal pidama.
Jääme ikka Rae valla alla ja alevina. Alevivalitsust lihtsam pidadakui linnavalitsust.
18.05.2011 kl 13:04
Aga siiski, kui nüüd tagasi tulla nimevahetuse juurde! Mida nimevahetus annab elanikule? Mitte miskit muud kui ainult uue kohanime kus elada. Aga ometi on millegipärast kellegi huvides teha külast alev!!! Millegipärat ei taha uskuda, et selle muudatuse ajendiks on ainult elanike arv. Millist suuremat kasu lõikab sellest muudatusest vald? Ainult teehooldurahad(12-13000.-eur´i aastas)ei tohiks küll minu arvates vallavalitsuse tegelasi nii aktiivselt end liigutama panna. Kas mõned arendajad on jälle miskit “Head Tehingut” pakkunud ametnikele?
18.05.2011 kl 13:26
To Aet
Sõltub, kui kaugel Selverist elada. Kuldala majas üksi elab / saab elama oma 1000 inimest ja Selver saab asuma ju nende kõrval, Raudkivi teel. Nemad käivad ikka jala. Ja lähedal asuvate piirkondade (nt Rootsiküla) inimesed ka. Vahtra teele või Reti teele muidugi jalgsi toidukraami ära ei vea..
To Heigo
Linn saab olla nii vallasisene kui “päris” linn, st linn kui KOV. Omaette KOVi meil kindlasti vaja pole, see oleks mõttetu koorem maksumaksja õlul, aitab Rae valla ülalpidamisest küll. Aga ka vallasisese linna jaoks hetkel vajadust ei ole, niivõrd linlik Peetri veel välja ei näe. Pigem ikka kas alev või alevik (nende nimetuste erinevus on tegelikult kadunud, võibolla haldusreformiga kunagi korjatakse alevikel viimased kaks tähte tagant ära, neil puudub ju mõte).
Alev saab samuti olla nii vallasisene kui omaette KOV, aga omaette KOVi ehk sel juhul alevivalitsust meil vaja ei ole, piisab vallasisesest alevist.
To Sten
See nimevahetus Peetri/Peetriküla on üles kerkinud vaid seetõttu, et paremini eristuda Kareda Valla Peetrist. On seda vaja või ei, mina oleks üsna neutraalne (vastu ka mitte, sest teatud mõttes oleks see ajaloolise nimevariandi taastamine, mille vastu mul ei saa ka midagi olla).
Aga nimetuse vahetus (külast aleviks/alevikuks) on ikka peamiselt mõistlikkuse küsimus, sest 4000 elanikuga tiheasula lihtsalt EI OLE küla. See ei ole huvi rahalises mõttes, et vaid nimetuse kaasatoomine tegelikkusele, mis vahepeal on muutunud/arenenud. Näha selles mingit “tehingut” või “teenet” on pisut paranoiline mu arust :) Kes ei usu, vaadaku rohelisi kortermaju Peetriküla keskuses. “Küla” nimetus ei takistanud nende ehitamist karvavõrdki. Karpmajade kerkimise vastu tuleb kuidagi muudmoodi võidelda.
Kas koos alevi / aleviku nimetusega kaasneb teehoiu rahastamise parenemine (mis ju teatud määral kaasneb), on mu arust selline maasikas tordi peal küsimus. Tore on, aga see pole mu jaoks niivõrd oluline.
18.05.2011 kl 14:05
Selver tuleb siia nii või teisiti, seda ei maksa nimevahetusest tuleneva “kasu” alla küll tõsta…Samuti ei mõista kuidas nimevahetus ettevõtlust soodustab-ettevõtja vaatab ikka esmajoones klientide arvu kui seda, mis haldus nimetust vastav koht kannab. Nagu rae foorumis endine vallavanem mõista andis tehakse see otsus nagunii ära, nii et kokkuvõttes ei vii selle teema üle arutamine ja paljudes asjades spekuleerimine kuhugi-see on reaalsus, kurb aga paratamatu:)
18.05.2011 kl 22:43
Kogu see teema tundub siis kuidagi imelik. Räägitakse just kui mingist rahast, mida saaks nimemuutusega rohkem, kuid see läheb valda. Keegi ei saa garanteerida, et see raha tuleb Peetri rahvale. Kui keegi seda lubad, siis ta tegelikult valetab. Arvutused on samuti tehtud mingite prognooside pealt, st. vald ei pruugi sellist raha nii kui nii saada, isegi kui meie küla nimevahetus toimub. Ühesõnaga tundub see teema kõik väga veider. Minule meeldib Peetri külas elada. Tegemist ajaloolise kohaga. Nimevahetuses ei ole midagi kasulikku. Pigem on siin kindlasti palju, mis võib muuta hiljem elu keerulisemaks. Senini pole keegi kirjutanud täpselt lahti, mis nõudmised vms. tulevad kogu küla rahvale, kui me muutume aleviks. Need hakkavad kunagi hiljem siis päevavalgele tulema ja siis tuleb jutt, ise tahtsite, miks te vastu ei sõdinud jne. Kokkuvõtteks võiks selle teema unustada.
19.05.2011 kl 12:29
Aga millal sinu arvates saab külast alev? Ütleme, kui nt 15a pärast peaks Peetri rahvaarv jõudma 10000-ni (nagu Keila), kas siis on ka ikka küla õigem asulatüübi nimetus või kust jookseb see piir?
Kas Jüris või Lagedil või Vaidas on halvem elada kuna nad nimetati kunagi ümber alevikeks?
19.05.2011 kl 13:16
Heigo, vallasisesel linnal ei ole linnavalitsust, ei pea isegi olema linnapead (ja kui linnapea on, siis tähendab see samasugust esindusisiku staatust nagu külavanemal).
19.05.2011 kl 14:58
Nime muutmise osas on mõistlik saada ametlik selgitus kohalikult omavalitsusest, mis muutub ja mida soovitakse muuta. Samuti kohalike elanike arvamuste avaldamine ja kaalutlev hindamine.
Jätaks aga selle Selveri mainimise teemast välja. Keegi ei soovi oma koduakna alla öösiti möiravat külmutusseadmete häält ja parklas driftingu tegijaid.. selles osas tuleb veel kõvasti piikide murdmist.
20.05.2011 kl 22:54
Nime muutmine oleks lauslollus.
Asula tüübi osas eelistusi ei oma. See tundub suhteliselt pseudoteema selle kõrval, et vald jätab väga olulised seadusejärgsed kohustused siin asulas täitmata ja poeb igasuguste vabanduste taha ja räägib suure lärmi saatel hoopis asula tüübist ja väikesest teetoetusest. Kui tegusid ei suuda teha, siis tuleb suuga suur linn teha. Rahapuuduse taha ei tasu ka pugeda, see on lihtsalt laiskus või rumalus.
21.05.2011 kl 20:09
Tere,
Pole vahet kas küla, alev või linn. Mind häirib see, et asi on vallavalitsuses sisuliselt ära otsustatud ja volikogu võtab selle otsuse vastu. Volikogus ei ole ühtegi inimest Peetri külast, pooled neist pole Peetris kunagi käinud. Kui me laseme täna meie asjade üle otsustada kõrvalistel isikutel, siis homme otsustavad needsamad isikud ka kõik muud meie elu puudutavad asjad. Vangla, pilvelõhkujad ja mida iganes… Saaks ainult vald raha juurde.
Avalik arutelu on näitemäng, butafooria. Kes on nendes osalenud teavad, et avalik arutelu midagi ei muuda. Samas on olemas seaduslik viis selliseid asju korraldada – rahvahääletus. Olen korduvalt seda meie poliitikutele pakkunud ja alati viisakalt on mind kuu peale saadetud. Selline võimu suhtumine rahvasse ei ole õige.
Pean õigeks et Peetri küla inimesed referendumil otsustavad kas nad soovivad küla või alevikku.
23.05.2011 kl 10:27
Ma ei tea, kas vallavalitsuses või volikogus on asi juba sisuliselt ära otsustatud või ei, aga kuna asula nimetuse muutus on KOV organite pädevuses, siis selle üle otsustamine nende asi ju ongi.
Et Peetrist (>25% Rae elanikkonnast) enam ühtegi volikogu liiget ei ole, on muidugi paradoksaalne lugu, kuid ega seda kellegi süüks panna ei saa, nii on lihtsalt juhutunud.
Demokraatia on hea asi, aga sellise väikse asja pärast rahvahääletuse korraldamine tunduks ülepingutamine. Tegemist on ju lihtsalt asjade loomuliku käigu ametliku kinnitamisega.
Näiteks. Poleks ju mõtet korraldada rahvahääletust teemal, et kas aprill on kevadkuu või mitte. Osad hääletaksid lihtsalt inertsist, et muidugi on endiselt talvekuu ja siis rahvahääletuse järgselt saaksime konstateerida, et nt poolte hääletajate arvates aprill on tõesti talv mis talv. Eks mõni hääletaks, et ka juulikuu on talv (eriti kui talle hääletuse korraldaja ei meeldi), aga kas sellest muutuks tegelikkus? Lilled ju juulis õitsevad, hoolimata rahvahääletuse võimalik-et-teistsugusest tulemusest.
Ühesõnaga, rahvahääletus on ka minu arust üks demokraatia alustalasid, kuid seda tuleks kasutada sisuliste küsimuste arutamisel, a la kas avalikku raha millessegi investeerida või mitte, kas mingid kogukondlikud reeglid kehtestada või mitte, jne. Aga mitte selliste küsimuste üle, mida võiks pidada analoogseks eelpool toodud näitega, et kas tunnistame uue/järgmise aasta-aja saabumist või paneme silmad kinni, taome vastu rinda ja ütleme, et endiselt on talv (või kevad, suvi, sügis) ja nii jääb alatiseks, sest me oleme suusaspordi-rahvas ja meile nii meeldib.
23.05.2011 kl 13:15
Raul, aga ütle milleks siis korraldada “Avalik arutelu”? See peaks sinu loogika järgi olema sama mõtetu tegevus?
23.05.2011 kl 13:38
Eks see mõnevõrra nii ongi.
Samas võib ka öelda, et korrektsem oleks, et vallavalitsus enne otsuse eelnõu volikokku andmist seda asjaosalistele tutvustaks ja tekitaks mingi arutelu, kus siis kodanikud saaksid oma arvamusi väljendada. Eks nö korrektsema asjaajamise huvides siis ongi see Avalik Arutelu plaanitud korraldada. Kuigi ma kardan, et sellest võib tulla kes-kõvemini-karjub-sel-on-õigus stiilis värk.
Aga ma ise arvan küll, et loodusseaduste jms üle pole tarvis hääletada – kui miski asula on suuremaks kasvanud, siis tuleks tema tüübi muutus volikogus ära kinnitada ja kõik. Seda siis juhul kui see ei too kaasa omavalitsus-staatuse muutmist, mis oleks hoopis teine asi (nt omavalitsusliku alevi/linna loomine senise vallasisese haldusüksuse asemele).
23.05.2011 kl 13:46
küla vaiks ikka jääda külaks ja selle muutmist vaiks ikka otsustada lasta selle küla inimestel.
23.05.2011 kl 14:36
Võtaks algusest ehk “Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord” – https://www.riigiteataja.ee/akt/12759652
…
§ 2. Asustusüksuste liigitus
(1) Asustusüksuste liigitus on sätestatud «Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse» §-s 6.
(2) Asula on igasugune lahkmejoonega määratletud ja kohanimega tähistatud asustusüksus, mis ei ole linna kindlapiiriliste tunnustega osa.
(3) Küla on hajaasustusega asula või üldjuhul vähem kui 300 alalise elanikuga tiheasustusega asula.
(4) Alevik on üldjuhul vähemalt 300 alalise elanikuga tiheasustusega asula.
(5) Alev ja vallasisene linn on üldjuhul vähemalt 1000 alalise elanikuga tiheasustusega asula.
§ 3. Asula liigi määramine
Asula liigi määramisel arvestatakse:
1) asula ja asustusjaotuse kujunemise ajaloolisi traditsioone;
2) rahvaarvu ja rahvastiku ruumilist paiknemist;
3) asula sotsiaal-majanduslikke funktsioone ja arenguperspektiive.
…
See tähendab, et sisuliselt me pole enam isegi mitte alevik, külast rääkimata. Nime muidugi ei ole küll tarvidust muuta.
23.05.2011 kl 15:16
Aivari väljatoodud paragrahvid on suurepärane taust kogu küsimuse arutamisele. Võibolla peaksid nimetuse muutmise vastased taotlema hoopis selle “Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja korra” tühistamist?
Nime muutus (Peetri versus Peetriküla) on jällegi hoopis omaette teema:
- Peetri kasuks räägib see, et viimased aastakümned on nimi selline olnud ja seetõttu on inimesed sellega harjunud. Sellisel kujul esineb ka tänapäevastes andmebaasides, kuhu iganes keegi oma elukoha on sisestanud või lasknud sisestada.
- Peetriküla kasuks räägib ajalooline taust. Kui viimased umbes kolm aastakümmet välja arvata, siis eelnevad sajandid on meie kodukoht kandnud just Peetriküla nime. Analoogne nt Järvekülale (vs. Järve küla).
Mina ise olen üsna neutraalne selles küsimuses. Kuigi ajalooline järjepidevus mulle meeldib.
23.05.2011 kl 16:39
Peetri vs Peetriküla:
Siis kui meie asula Peetriküla kandis, siis oli see ka reaalselt küla. Täna ta seda ju enam pole, millest ka see teema üldine püstitus. Seega pole enam ka põhjust rõhutada sõna “…küla”.
Ratsionaalsed argumendid on määravamad, kui hakata ajalugu tagasi pöörama. See, et kuskil Järvamaal ka mingi Peetri on, pole ju tähtis. Esiteks on Rae Peetri tuntum, teiseks on Eestis küllalt sarnase nimega asulaid (sh ka liik on sama).
23.05.2011 kl 23:14
Üks hääletusviis on kõigil elanikel veel. Kui valla otsused ei meeldi, siis kirjutada vallast välja ja sellega liigub tulumaks mujale. Kui Jüri keskne vallavalitusus siia niikuinii midagi ei panusta, siis ei ole neile mõtet ka raha maksta. Kuna vald ei suuda lastele pakkuda lasteaiakohti ja koolikohti, siis on see meetod paljudele sooviks ja ka vajaduseks. Olin ka vahepeal viisakusest sissekirjutatud, aga vald sunnib ennast ümber registreerima. Tuleme tagasi siis, kui vald võtab siinse küla/alevi/linna elu ka arvestada.
24.05.2011 kl 17:19
Helmuti ettepanek on küll radikaalne kuid protestne suhtumine ei vii meid kaugele. Alustuseks oleks hea kui Vallavalitsus võtaks aluseks rahva tahte. Milline see tahe Peetris täna on? Ega keegi seda ei tea. Mina austan enamuse arvamust, aga selgitame siis rahvahääletusega välja mida soovib enamus.
25.05.2011 kl 10:46
Eilse koosoleku põhjal tundub, et osad inimesed (on neid palju või vähe, ei tea) lihtsalt ei taha või ei oska või ei suuda mõistlikke argumente mõista.
Hea näide oli keegi ukse lähedal istunud prillidega härra. Kuulas vallavanema väga (võibolla liigagi) põhjalikult esitatud argumendid ära, siis küsimuste voorus tõusis püsti ja ütles midagi sellist, et ta ei saanud mitte millestki aru, et kuhu jäid argumendid. Tule taevas appi, oleks võinud ju ärkvel püsida kuni neid argumente esitati :)
Tema enda (vist ainus) vastuargument oli umbes selline, et kas siis vallavalitsus plaanib nüüd Peetri 500-aastase ajaloo ära kustutada. Huvitav lähenemine. Teatavasti enamus eesti linnu ja aleveid ja alevikke on alustanud küladena (väiksem osa on saanud alguse kindluse kujul) ja rahvaarvu kasvades on nad linnadeks/aleviteks/alevikeks nimetatud. Siit tekib küsimus, et kas siis ka sel aastal 770 aastaseks saab Keila linn on ilma ajaloota, kuna nimetati 1938 ümber linnaks? Ja Põltsamaa ja Jõgeva ja Valga jne jne… Naljakas argumentatsioon.
Üks proua oli pahane, et miks ettekanne sisaldas vaid aleviks nimetamise pooltargumente, aga polnud ühtegi vastuargumenti. See proua oleks ju ise võinud välja pakkuda, mis oleks vastuargument. Mina küll ei oskaks sellist välja pakkuda. Mille poolest nt keilalaste elu parem oleks kui Keila asulaliigi nimetus hoolimata pisut üle 10 tuhandest elanikust endiselt ‘küla’ oleks? Või võtame lähemalt, kas lagedilaste elu on aleviku staatuse tõttu kuidagi kahjustunud ja Lagedi (samuti 770-aastane) ajalugu kuidagi ära lõigatud? Vaevalt keegi mõistlikku vastust oskaks pakkuda, mis vastuargumendiks sobiks. Näiteks, Lagedil sündis 1734a minu vana-vana-vana-vana-vana-vana-vanaisa ja seal ning kõrvalkülades (nt Kadakal) elasid ka väga paljud põlved mu lähemaid esivanemaid, ma ei ole küll veel tähele pannud, et seoses Lagedi staatuse muutmisega külast alevikuks midagi selles vallas muutunud oleks, et ajalugu kaduma oleks läinud :) Või on läinud kaduma? :)
25.05.2011 kl 11:49
Tere Raul!
Sa oleksid võinud ise ärkvel püsida ,kui elukohta valisid. Kui küla ei sobi, siis oleksid võinud Lasnamäele kolida või edasi jääda. Milliseid mõistlikke argumente esitati:
1)et saab riigilt ca 250000 krooni. See pole nüüd küll põhjus, mis vallavalitsus vaeva näeb ja väsimatult vahtu ajab. Põhjus, et äkki saab rohkem, on tänasel päeval lihtsalt unelm.
2) et kui on alev, alevik ( või suurushullustuse puhul isegi linn), siis tulevad igasugu vahvad teenused jne. Teenused tulevad vastavalt tarbijate hulgale- vahet pole, kas see on küla, alev, alevik, linn, kubermang.
Tundub, et kõige suuremaks argumendiks on mõnede elanike kompleks külas elamise kohta.
Tegelikkuses mõtetu teema arutamiseks. Asi on ju otsustatud ning vahet pole, mida teised, peale Rauli, Aivari ja Ivari mõtlevad. Eespool Raul avaldas arvamst, et selline arutelu võiks ikka olla, inimesed saaksid teavet jne. Nüüd kohe peale koosolekut võtab asja kokku , et kes poolt polnud, need on naljakad ja võiksid koosoleku ajal ärkvel olla.
25.05.2011 kl 13:34
Tere koosoleku külastaja.
Kahjuks paned ju täielikku demagoogiat. Mis seost siin Lasnamäega on???
Mina kolisin Peetrisse täieliku teadmisega kui peatselt tiheasulaks kasvavasse piirkonda. Nägin seda ju planeeringute pealt. Eeldasin, et küllap umbes kümnekonna aasta pärast näeb see koht välja umbes nagu Merivälja või Kakumäe vms. St üsna LINLIK ja tihe ERAMAJADE piirkond, samas Tallinna kesklinnale oluliselt lähemal. Üldjoontes ongi asi sinnapoole arenenud (ehkki kortermajade kerkimist siia ma muidugi ei oodanud, see oli ebameeldiv üllatus). Lasnamäe on skaala peal 180 kraadi teises suunas asuv koht, ära seda mulle küll pähe määri.
Mingit kompleksi mul pole asula liigi suhtes, aga mulle meeldiks kui ASULA TÜÜBI NIMETUS VASTAKS TEGELIKULE OLUKORRALE. Näiteks ei meeldi mulle ka kui autot kutsutaks rolleriks, nagu hiljuti ühe auto puhul välja tuli. Kui on ikka neli ratast all, siis hoolimata kubatuurist või max kiirusest peaks olema auto. Samamoodi meie kodukohaga. Kui elaksin nt Selil või Lehmjal, siis elaksin aga uhkusega just külas.
Kõik muud argumendid on minu silmis kõrvalise tähtsusega. Toredad on, aga pole olulised. Teederaha kasv jms pole paha, kuid võiks ka olemata olla, vähemalt minu poolest.
Loodan, et said minust aru.
25.05.2011 kl 15:23
Koosoleku külastajale:
Huvitav millest tuleneb loogika, et kui olla päri aleviks muutmisega, siis oled sellega automaatselt külaks olemise vastu. Minu jaoks on ükskõik, mis ta on – kui alevi pooltargument on asjaolu, et teehooldusele saab pöörata suuremat tähelepanu, siis pigem toetan seda. Nagu Raul juba ütles, et kolisin minagi teadlikult siia kui tiheasustusalale, mitte ei valinud elukohta selle liigi järgi (küla), mida ta siis juba enam ammu polnud – oli vaid aja küsimus, et see muudetakse ära reaalsusele vastavaks.
Neile, kes väitsid eile, et nemad kolisid ju külla ja mis mõttes nüüd asula liiki muudetakse: kui kolisid pärast 1995. aastat (üldplaneeringu kehtestamine) ja ei tutvunud valla arengudokumentidega, siis on see puhtalt enda probleem – juba ammu oli teada, et Peetrisse tuleb tiheasustus ehk üks valla tõmbekeskusi ja seega jutt külast, mida me mõistame tõesti küla all, ei pea ammu enam paika. Mina näiteks tuhnisin põhjalikult valla kodulehe läbi enne ostuotsuse langetamist pluss olin meilivahetuses valla ametnikega.
Mis puutub argumente, siis kui nö maas vedelev raha ei ole argument, siis misasi on veel argument. Sõna-sõna vastu võib muidugi oponeerida, et see on tühi jutt ja oletus. Kui me aga ei anna võimalust seda tõestada, siis ei saagi teada.
Mis puutub teenuseid, siis ka siin on suht loogiline põhjus -kui talvel on sul äri ukseesine mitu päeva lumest lahti lükkamata, siis mis äri sa ikka enam ajad. Aleviks muutumisega seoses teehooldusnõuete karmistamine, mis on veelgi rangemaks muutumas, ei anna võimalust, et inimesed on pikalt liikumatult lumevangis, mida kahjuks juhtus möödunud talvel korduvalt.
Ütlesid õigesti, et kõige suurem argument paistis olevat kompleks külas elamise kohta – midaiganes vald tehku, võtku või teerahad üldse maha, aga vot nui neljaks – Peetri peab külaks jääma. Elame talvel lumehunniku taga teadmises, et küll on tore ikka külas elada. Niimoodi?
Meie vald on võtnud vaevaks sel teemal inimestega suhelda ja asja arutada, kuigi volikogu saanuks teha tagantselja otsuse ära nagu juhtus Kiili vallas. Vald peab paraku end otstarbekalt ära majandama ja leidma igatpidi võimalusi oma vähenenud sissetulekute suurendamiseks. 300 tuhat kuni miljon krooni aastas on ka raha ning mitte väike. Kui vallajuht lubas selle raha “ära tuua”, siis on see tema lubadus ning meil pole põhjust kahelda selles. Pessimiste leidub alati…
25.05.2011 kl 15:29
to Jüri:
Sa ikka ajad kangekaelselt oma küsitluse liini. Nagu eile ka öeldi, siis arvestatava ja usaldusväärse ülevallalise (!!!)küsitluse-hääletuse korraldamine maksab raha ja mitte vähe. Ja võibolla suurusjärgus rohkemgi, kui reaalne rahaline võit aasta või isegi paari jooksul – mis point sel küsitlusel siis on, eriti kui täna pole välja tulnud ühtegi _ratsionaalset_ argumenti aleviks muutumise vastu. Mina valla maksumaksjana ei ole nõus sellisteks kulutusteks. Kui Sul, Jüri, on sobiv hulk vaba raha, siis korralda see küsitlus oma kuludega ära ja saame siis lõpuks näiteks teada, kas aleviks muutumise poolt on nt 91% või 51% ;-)
25.05.2011 kl 16:21
Tere Aivar,
Ma pole kunagi rääkinud küsitlusest.
Loomulikult, kui Veigo soovib läbi viia ülevallalise rahvahääletuse, siis muutub asi ebaloogiliseks. Õnneks ma ei pea sel teemal Sinuga arutama, vallas on mõistlikke inimesi, kellega rahulikult mõtteid vahetada.
Enamus kolis siia elama lähtudes Peetri üldplaneeringust, milles on kirjas “lubatud on ühe- ja kahepereelamute ehitus”. Eelnevate võimude poolt sellele vilistati, see tekitab ebausku ka tänastesse vallajuhtidesse. Kuidas sellest üle saada – sellest räägime. Jällegi, mitte sinuga.
Mis puudutab vaba raha, siis olen ka varem toetanud kodanikualgatusi. Kuid jällegi, see ei ole teema mida ma Sinuga arutan.
25.05.2011 kl 16:40
Tere Raul,
Ega need poolt argumendid eriti hiilgavad ei olnud. Lisa teehooldusraha (250 tuh eek), millest käib jutt, moodustab isegi heal juhul vaid mõne protsendi valla teehoolduskuludest (üle 6 mln eek). Selle sandikopika hoiavad vallale kokku ainuüksi Peetri erateede omanikud, kes ise teostavad hooldust – nii sina oma naabritega, kui mina oma naabritega, kui meie tublid talumehed.
Vastuargumendid kõlasid ja need olid:
1. Maamaksumäär. Kuigi susteem on keeruline, siis asumi staatus on üks faktoritest mis määrab maamaksu määra. Ametnikud kes hakkavad vastu võtma neid otsuseid ei murra pead. Küla – määr on madalam. aalev – määr on kõrgem. loomulikult vallavalitsus on huvitatud kõrgemast maamaksumäärast. Kas ka maaomanikud? Kahtlen.
2. Elamumaa maamaksust vabastamine. Külapiirkondades – kuni 1ha, muudes – kuni 1500m². Kuigi seadus on alles projekti järgus, siiski on selge, et mida suurem on asumitüüp, seda tõenäolisem on väiksemaa pinna maamaksust vabastamine. Vallavalitsus soovib et mingit vabastust ei oleks, ka tänavu kehtiv ei sündinud kerge südamega.
25.05.2011 kl 17:39
Rahvahääletus või küsitlus – Jüri, need on mõlemad Sinu poolt välja käidud – sisulist vahet pole, kulu on see igal juhul. Kurb, kui Sa nii kehva mäluga oled. Küsitlusest rääkisid Sa koosolekul – käia kasvõi ukselt uksele jne.
Kohas, kus võiksid oma ideed testida rahvahääletuse teostamise osas, tõmbud Sa põõsasse. Kui Sa pole võimeline oma seisukohti kaitsma või mõtteid sel teemal vahetama, siis pole Sul ka ju mõtet poolikuid mõtteid avaldada – niisama plõksijaid on niigi küllalt. Minuga võib vabalt ja samuti rahulikult mõtteid vahetada, pole probleemi.
Sa ei loe täpselt üldplaneeringut. Lubatud on ühe-, kahepereelamud ja ridaelamud. Viimane tähendab tegelikult sisuliselt kortermaja. Seda ma ei tea, miks need kortermajad tekkisid, kuid kui keegi tahab selles osas sigatseda, siis saab ta seda ka teha praeguse küla puhul. Kui mõni vallajuht on varem jama korraldanud, siis selle loogika järgi ei saa me edaspidi enam ühtegi vallajuhti usaldada, vaatamata sellele, et iga 4-aasta tagant me ise valime endale (uued) valla juhtkonna.
25.05.2011 kl 17:44
Jüri,
Vastuargumentidest:
1. Maamaksumäär. Sellest oli ju juttu, et maad maksustatakse mitte asumi liigi järgi, vaid kauguse järgi Tallinnast. Millel põhineb Sinu väide, et asumi liik määrab maamaksu määra? Too välja palun konkreetsed seadused, määrused jne.
2. Elamumaa maamaksust vabastamisest. Kumb on suurema tõenäosusega – maamaksust vabastamise eelnõu senisel kujul vastuvõtmine Riigikogus või aleviks muutumisega saadav lisatulu? Pakun, et viimane. Esimese tõenäosus on hetkeseisuga olematu, vaatamata sellele, et see valitsusleppes on sees. Pigem kumab sealt läbi Tallinnale “ärapanemine”. Pole mõtet spekuleerida mingi eelnõu üle – täiesti ju võimalik, et kui see isegi vastu võetakse jääb ikkagi vaid üks piir (nt 1500 m2) ja kogu lugu.
Argumendid on vaid siis argumendid, kui seal on taga tõendus või näited. Sooviks neid siis saada.
25.05.2011 kl 18:07
Aivar, tsiteerin sind “Küsitlusest rääkisid Sa koosolekul – käia kasvõi ukselt uksele jne.”
Tere hommikust! Leia üks adekvaatne inimene (sinu kamraadidest me praegu ei räägi), kes kinnitaks, et mina olen sellist jaburust koosolekul öelnud. Mina rääkisin rahvahääletusest, millest suurem osa langeks http://www.petitsioon.ee keskkonnale. Ära end rohkem sellega vaeva.
25.05.2011 kl 19:33
Raul, mulle tundub, et on täpselt neli võimalust: a) kas sa siiski magasid, b) ei saa Eesti keelest aru, c) omad valikulist kuulmist d) ja suurepärast fantaasiat.
Aivar, tule vaata minu hoovi pealt, küla mis küla, ühtegi kortermaja ei paista. Küll aga põld, kaugel ei ole lehmakari. Ja mingist erilisest ratsionaalsusest ei olegi juttu olnud, teema on ju pigem emotsionaalne. Tegelikult pole ka ühtegi ratsionaalset argumenti, et midagi muutuks paremaks, kui külast saab alev. Vald saab 250 000 krooni ja see ei ole väärt rohkem kui 500 aastase ajaloo prügikasti heitmist.
25.05.2011 kl 21:51
Raimo, ei saa aru, mismoodi see ajalugu (üleöö) prügikasti heidetakse? Mis konkreetselt selle tulemusel ära kaob ja mismoodi? Kas ajalugu kannab asula liik või siiski inimesed seal asulas? Palun seleta! Hetkel paistab see tõesti emotsioonina.
Kas kõik tänased linnad-alevid-alevikud on algusest peale olnud linnad-alevid-alevikud? Ei ole ju, kõik nad olid külad, kuhu rahvas mingil põhjusel koonduma hakkas. Kas nad on midagi kaotanud pärast linnaks-aleviks-alevikuks muutumist?
Kas nad on kaotanud oma ajaloo? Ma ei tea sellist juhust, äkki tood mõne näite.
Mõistan, et põlisasukana on Sul rohkem emotsioone ja oled ka vastu olnud senistele arendustele, kuid see rong on juba läinud – sisu on juba ammu muutunud, vorm on sellele veel järgi jõudmata. Sellega tegeletaksegi antud juhul.
Üks koosolekul osaleja tõi tabava võrdluse lapsega. Kui laps järjest kasvab ja mingist hetkest ei saa teda enam seniste hellitusnimedega kutsuda. Nii areneb ka küla alevikuks, alevik aleviks, alev linnaks.
Okei, Sul üle tänava on tõesti üks põllulapike ja Tartu poole minnes üks Pihlaka talu põllulapp ka – kui otsida, siis leiab ka selliseid nii mitmestki alevist-alevikust. Kas see ongi ainus küla tunnus? Samas, kas traditsioonilises külas on ülitihe tänavatevõrgustik? See on Sul teisel pool aeda, vaata sinna ka.
Tundub, et siiski suurem osa ei kuulanud vallajuhti piisavalt tähelepanelikult. Vallavanem rääkis siiski mitte 250 000 krooni “äratoomisest”, vaid ca miljonist kroonist aastas (so 63 000 EUR).
Ratsionaalseid argumente oli siiski piisavalt – vaata presentatsioon üle, see on veebis üleval. Iseküsimus, kas neid põhjendusi mõistetakse või tahetakse mõista. Kui rahaline pool välja jätta, siis lisaks sellele peab paranema teehoolduse kvaliteet. Teehoolduse üle on muide ka järelevalveorganid olemas.
Ja selliste otsuste puhul ongi tihti keeruline hinnata, kui ühel või teisel juhul midagi muutub, et kas see just oli see algpõhjus või oli mõni muu faktor. Paralleelseid stsenaariume ju pole, et võrrelda.
Ei ole ikkagi kuulnud kahjuks siiani ühtegi tõsiseltvõetavat aleviks muutmise vastuargumenti, mis oleks tõendatud ja/või näidetega varustatud – nagu konkreetseks lähed, on vaidleja(d) põõsas või algab demagoogitsemine. Imelik lugu.
25.05.2011 kl 22:14
Jüri,
Okei, ärme siis mäluteemadel räägi, see paistab olevat tundlik teema :-0
Mis puutub petitsioon.ee’d, siis ega Sa ometi seda tõsiselt mõelnud? See keskkond ei ole kahjuks ju sobilik adekvaatse ja juriidiliselt vettpidava rahvahääletuse läbiviimiseks. Oma tänaval võid sellega rahvahääletust teha, kuid valda ja selle eelarvet puudutavate otsuste sisendiks on see kõlbmatu vahend. Kui Sa pead vajalikuks seal petitsioon.ee keskkonnas rahvahääletus läbi teha ja pead selle tulemust usaldusväärseks ja piisavaks, siis mitte keegi ei keela Sul see asi käima panna. Miks Sa seni siis oodanud oled sellega kui see Sinu jaoks oluline on?
Üks vihje veel, et ärge olge oma mullis-emotsioonis või mingis konkreetses vallavanema slaidis kinni, mõelge laiemalt ja mõistate paremini terviklikku konteksti. Siis tulevad võibolla ka reaalsed vastuargumendid, kui üldse.
25.05.2011 kl 22:34
Aivar, veelkord, minu jaoks ongi see emotsionaalne küsimus, ma tahan elada edasi külas. Vallajuhtide argumentidest. Kus sa näed miljonit? Mina ei näe kuskil, ei ole mõtet arutleda selle üle, milles puudub kindlus, täna on, homme pole, kas sa kuulsid kedagi ütlemas, et saame ülejärgmine aasta miljoni? Mina ei kuulnud, ma kuulsin, et nad loodavad, arvavad. Ühtegi päris argumenti rohkem polegi kui see raha, ülejäänu oli sulaselge vaht, millega meid uinutati. Millel põhineb sinu veendumus, et teehooldus paraneb? Kas sa tõesti usud, et vald jätab teed puhastamata, ükskõik kas me oleme küla või alev? Ma ei viitsi seda ettekandejura uuesti lugeda, juba eile tekkis mul vähemalt poolte väidete kohta küsimusi, sest need täiesti asjassepuutumatud, absurdsed, kohati ka vastuolulised, viidates ilmselgelt lihtsalt kellegi arvamusele, mitte faktidele. Rääkida ühest küljest, et saate aleviks ja tulevad ettevõtted ja paar slaidi edasi, et midagi ei muutu, inimesed jäävad ju samaks. Hullemat hülgemöla on raske välja mõelda, ettevõtted tulevad sul alevi nime peale? Rohkem kriitikameelt tuleks kasuks, igasugu loba ja kellegi arvamust ei pea tõe pähe võtma. Me võimegi siin vaidlema jääda, sest igaüks jääb niikuinii oma arvamuse juurde ja las ta siis nii ollagi.
25.05.2011 kl 23:41
Väga hea, et vähemalt üks inimene tunnistab, et küla nimetus on talle pigem emotsionaalselt oluline ning samas eksisteerib tema jaoks ka aleviks muutmise pooltargument. Kui Peetri aleviks muutub, kolid ära?
Rahast. Mina kuulsin vallajuhti vähemalt kolm korda ütlemas-näitamas, et soovib ülejärgmisel aastal miljon krooni “ära tuua”. Muidugi ei ole selles osas kellelgi lepingut taskus, et nii ongi – nii pika aja peale ei tea keegi seda. Vähemalt on olemas aga konkreetne eesmärk. Meest sõnast, härga sarvest – näeme siis. Aga külaelaniku vaatevinklist pole see isegi niivõrd otseselt oluline asi kui järgmine punkt.
Teehooldusest. Vaata slaid 34-36. Küsimus ei ole mitte selles, et vald jätab teed puhastamata, vaid vallale esitab tänavate teehooldus hoopis kõrgemad nõudmised (aeg, kvaliteet), millele saab lasta ka teostada järelevalvet. Seni külana olles saame nt talviti oma tänavale ühe ülikitsa sõidurea ja peame olema õnnelikud sellegi üle, kui väravast alles ööpäeva möödudes välja saame. Tunnistan, et mind konkreetselt möödund-talvine Peetri teehooldus põrmugi ei rahuldanud. Ilmselt jagad arvamust, et ca 36 tundi lumevangis olla ei ole meeldiv tunne, seda kusjuures pealinna külje all tiheasustuses, mitte kuskil Lõuna-Eesti metsas. Paku alternatiivne lahendus ja meetmed, kuidas saaks teehooldus, eriti talvine, Peetris paraneda. Üks võimalik lahendus on meile esitatud. Kas me peaksime selles kahtlema?
Mis puutub firmasid, kes tulevad või ei tule meie asulasse, siis kindlasti leidub firmasid, kes samuti langetavad otsuse teatud emotsioonide põhjal – kuniks oleme küla, ei ole teemat, aga aleviks muutudes oleme neile piisavalt atraktiivsed. Ehk täpselt samamoodi, nagu Sina oled emotsionaalne külas elamise osas, langetavad nt mõned firmad emotsionaalse otsuse alevis tegutsemiseks.
Muidugi on õigus igaühel omale arvamusele, aga see võiks tugineda millelegi, soovitavalt mingile konkreetsele argumendile. Ma siin vahepeal meelega ärgitan esitama vastuargumente, kuid senine tulemus on äärmiselt nõrk – ma nii lootsin ;-) Emotsioonidest saan loomulikult aru ja mõistan neid – ärge esitage aga neid argumentidena, tunnistage seda ausalt nagu Raimo tegi. Aga elus on tihti nii, et pole halba ilma heata – otsustamine pole kunagi lihtne tegevus olnud.
Mul tekkis selline küsimus, et kui me vallajuhti ei usu, siis keda me peaksime uskuma ja miks? Sind? Jürit? Ivarit? Margust? Veel kedagi?
26.05.2011 kl 3:03
Aivar, millest me vaidleme? Ümbernimetus ongi ainult emotsiooniline küsimus. Midagi ratsionaalset selles ei ole. Rahalises väärtuses nii plussid kui miinused on tühised. Sinu kulutatud aeg sellele vaidlusele maksab rohkem kui need rahad (jagatuna vallakodanike vahel). Ka minule meeldiks rohkem küla. Kas sa värviksid maja helesiniseks ainuüksi põhjusel, et helesinine värv on soodsam?
Palusin volikogu esimehel ekstra sinule selgitada petitsioon.ee usaldusväärsust. ID kaardiga hääletamise üsaldusväärsus on piisav. Tegemist ei ole otsustushääletusega, vaid arvamushääletusega. Otsustavad volikogu liikmed, aga siis juba mitte pimesi. Vähemalt mõtlevad enne kui nupule vajutavad.
26.05.2011 kl 10:47
To Raimo
Sa oled ikka uskumatu inimene :) Palun katsu lahti seletada see oma lause “Vald saab 250 000 krooni ja see ei ole väärt rohkem kui 500 aastase ajaloo prügikasti heitmist”.
Kuhu see ajalugu siis ikkagi kaob? Kas kõik need muud eesti asulad, mis on alevikeks, aleviteks ja linnadeks nimetatud on ka oma ajaloo kaotanud?
26.05.2011 kl 11:06
Jüri,
Sa pole ikka veel aru saanud, et ma ei vaidle, vaid püüangi otsida Sinu ja teiste juttudes reaalseid vastuargumente esitades ka suunavaid küsimusi, aga ei ole neid veel kahjuks kuulnud. Ja küla ühe esindajana soovin välja selgitada kõik nüansid sellega seoses. Miks Sa ei räägi asjast, vaid demagoogitsed ja muutud isiklikuks. On terve virn Sinu poolt vastamata konkreetseid küsimusi. Kui Sa tahad võtta asja kui vaidlust, siis minugipärast – vaidluses pidi teatavasti tõde selguma. Aga kahjuks ma pole veel näinud vaidlust.
Ma ei rääkinud eelmistes kommentaarides rahast, vaid teehoolduse kvaliteedi tõusust, mille tingivad omakorda kõrgenenud nõuded senistele teedele, mida nt alevis nimetatakse tänavateks. See on otsene kasu asula elanikele – nt ma tõesti ei soovi talvel enam 36 tundi lumevangis olla – see on minu emotsioon. See, kas ja kuipalju vald lisaks raha saab nende kõrgenenud nõudmiste täitmise jaoks, on teisejärguline küsimus ja tegelikult valla probleem. Ma saan aru, et igasugu rahanumbrid seinal erutavad inimesi rohkem, kui sisulised küsimused, mida tegelikult lahendatakse.
See maja värvi näide polnud üldse kohane sellele kontekstile.
Mis puutub petitsioon.ee’d, siis taaskord – näe asju laiemalt, mitte ainult selle keskkonna põhiselt. Muuhulgas vihjeks niipalju, et ID-kaart pole seal ainus autentimisviis. Lisaks muud faktorid. Ma ei väida, et see keskkond on halb, aga selleks otstarbeks, milleks Sa selle välja käisid, kahjuks sobimatu. Muidugi olen ma nõus sel teemal arutlema-vaidlema ja meeleldi tõesti juba volikogu esimehega.
26.05.2011 kl 11:51
Aivar. Petitsioon.ee hääletuse algataja (antud juhul Vallavalitsus) valib ise võimalikud autentimisviisid (antud juhul ID-kaart). Tutvu asjaga, algata oma hääletus. Oled sa seda teinud? Mina olen.
26.05.2011 kl 12:19
Sellistes küsimustes pole nüüd ka mõtet igal ühel oma küsitlust algatada. Seda teeb vald kui seda mõistlikuks peab.
Minu poolest me võime küla edasi olla, aga siis olen ka Margusega ühes paadis, kui ta suure lumetormi ajal kurjade telefonikõnede vastu telefoni välja lülitab. Kõigile on teada, meie külas algab lumekoristus siis kui torm läbi ja teed aetakse lahti kui tõelised külateed. Minul pole vahet, kui vaja ei pea kodust välja minema.
Minu meelest on praegu see case, et vald annab parima, et meie elanike arvu juures oleks inimestel mugav elada, aga meie protestime nagu lapsed ja ajame oma jonn ja tahame küla aga nõuame tingimusi rohkem kui külas….. Tegelikult vald EI PEA nii vastutulelik olema.
26.05.2011 kl 12:22
Aivar,
kurvaks teeb, et sellised inimesed meie küla esindajad siis on. Ei kostu Sinu suust muud, kui ainult vallavanema sõnavõtu igakülgne õigustamine, mitte asja üle arutlemine. Süüdistad siin Jürit demagoogitsemises, kuigi just Sinu kirjutistest muud ei õnnestu välja lugeda. Pole vaja mingi suure argumendina tuua välja pidevalt eelmist talve. Aastad on erinevad. Kui peaks juhtuma, et järgnev talv tuleb veel lumerohkem ja ka sellest väidetavast lisarahast ei jätku, et Sa 36 tundi lumevangis ei oleks- mis siis saab? Alevi nimi annab Sulle õiguse nõuda ja kui seda ei täideta, siis mis? Teeme linnaks, nõuame tugevamini….. Minu arvates oli talvel olukord normaalne, arvestades erakorralisi olusid kogu Eestis. Mis puutub miljoni krooni juttu, siis see number oli vist mingi 2006-2007. Hetkel käib jutt ikkagi 250000 kroonist, kuigi Sina võisid ju kuulda, kuidas vallavanem ütles, et ta läheb miljonit tooma. Reaalselt see vist päris nii ei toimi, et riik eraldab 250 000 krooni, aga meie tubli vallavanem ütleb, et tegelikult tahaks ikka miljoni saada….
Ja palun sellised loosungilaadsed küsimused, et ” kui me vallajuhti ei usalda, siis keda veel” edaspidi välja jätta. Enamus on juba aru saanud Sinu pimedast poolehoiust vallajuhile.
Üldiselt paneb tõsiselt mõtlema fakt, et nimetad ennast üheks küla esindajaks. Samas vaidled väsimatult Jürile vastu , et küsida külarahva arvamust nimetatud asja kohta. Hetkel väljendad Sa ennast rohkem vallaesindajana, kui küla esindajana! Millises vormis Sind on üldse küla esindajaks valitud? Kas keegi hääletas või ise otsustasid lihtsalt nii?
26.05.2011 kl 12:38
Mõtlevatele inimestele – maamaksumäär oleneb asustustüübist.
Maa korralisel hindamisel kasutatav metoodika
Vastu võetud 05.06.2001 nr 193
RT I 2001, 51, 302
Hetkel kehtiv
Määrus kehtestatakse «Maa hindamise seaduse» § 5 lõike 4 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 7. Ühesuguse väärtustaseme ja väärtuse moodustumise mehhanismiga (nõudluse-pakkumise vahekord, maa tulutootlikkuse võime, ASUSTUSTÜÜP, planeeringud, valdav sihtotstarve jne) piirkonnast moodustatakse hinnatsoon.
Kordan.
Asumi tüüp on üks faktoritest mis määrab maamaksu määra (maa hinnatsooni). Küla – maks on madalam. Alev – maks on kõrgem.
26.05.2011 kl 13:02
Hea koosoleku külastaja,
Kena oleks ka Teie nime teada.
talvel oligi olukord normaalne, seda tänu vallapoolsele vastutulekule. Kordan veelkord, vald teeb rohkem kui PEAB ja seda kogu ülejäänud valla arvelt.
26.05.2011 kl 13:26
To Jüri,
Kardan, et saad valesti aru. Seal on kirjas ASUSTUSTÜÜP, mitte aga ASULATÜÜP.
Asustustüüp peaks tähendama tiheasustuse / hajaasustuse eristamist. Tiheasustus tähendab kallimat maa hinda ja vice versa.
Asula liigi järgi maksustamist ei saa Eestis juba seetõttu olla, et selles osas valitseb meie riigis ju täielik segadus, kus külad on kordades suuremad kui linnad jms absurd.
26.05.2011 kl 14:12
Raul,
Kardan et sa saad valesti aru. Hinnatsooni määramine käib nii objektiivsete kui subjektiivsete kriteeriumite järgi. Hindaja otsust mõjutavad subjektiivsed faktorid rohkem kui objektiivsed just sinu poolt mainitud segaduse tõttu. Kindlasti on olulisem see kui palju korterelamuid (planeeringud) on piirkonnas, mida rohkem – seda kõrgem maks.
Kordan veelkord – küsimuse rahaline pool on vähetähtis. See on ainult emotsionaalne küsimus, eriti külaelanikele. Mina pakkusin oma lahenduse, Aivar pakub – usaldame vallavalitsust. Selles küsimuses mina usaldan rohkem külaelanikke kui vallajuhte. Mitte midagi isiklikku.
26.05.2011 kl 18:39
Raul,
et sinul oleks süda rahul siis täpsustasin asjatundjate käest Eesti ASUSTUSTÜÜBID. Nendeks on:
Pealinn
Suurlinn
Muu linn, maakonnakeskus
Maa
Sina panid kokku asustustüübi ja asustustiheduse (tihe-/haja-), mis ei pidavat olema üks ja sama. Kuid pean tunnistama, et ka nende tüüpide puhul seni kui Peetri ei ole linn, siis oleme maa. Kuid selles diskussioonis on see sama tühine asi kui teehooldustoetuse raha.
26.05.2011 kl 22:48
Peetri jääb Jüri, sinu toodud klassifikatsiooni järgi nagunii maa alla.
26.05.2011 kl 23:19
Üleüldse, ma natuke mõtlesin asjade üle ja ma jõudsin järeldusele, et siin on nö karvupidi kokku läinud tegelikult natuke valed vastaspooled.
Ühed on need kes soovivad küla nime jätkamist ning mulle isiklikult tundub, et on ka nõus ise midagi ära tegema, lund lükkama ja tegelikult siiski tunnevad muret küla käekäigu pärast. Soovivad küla nime emotsionaalsetel kaalutlustel. Ja nad on ka nõus vähesemaga hakkama, lumes sumpama ja linnas poes käima. On arvestanud sellega, et ei ela linnas, on nõus 300 m käima, et autoni saada
Teised on need, kes soovivad alevit/alevikku, kes ka külaelust hoolivad, aga samas on realistid, sest paraku Peetris elab väga suur hulk inimesi, kellel on ükskõik kas on alev või linn või küla, aga kelledel on elupaigale kindlasti palju suuremad nõudmised kui külal. Enamus uusasukaid paraku ootavad et tramm peatuks maja eest, keegi korjaks kommipabereid ja kui mõnisada meetrit käia auto juurest koduni, siis on maailma lõpp. Nad ei ole kunagi isegi mitte süvenenud sellesse, et nad külas elavad ja mida neil üldse õigus nõuda on. Nad kolisid Tallinna vähe vaiksemasse piirkonda lihtsalt, mõistmata et nad kolisid külasse.
Sellepärast ma arvan, et see vaidlus siin on suhteliselt mõttetu, sest see suurem mass ei kavatsegi kunagi asjadesse süveneda. Neil on vaid nõudmised.
See on minu arvamus.
26.05.2011 kl 23:24
siin vaidlevad niiehknaa need, kes on nõus ka ise midagi ära tegema. Ükskõik kas siis on küla või linn.
Mina kuulun sinna teise leeri nimelt seetõttu, et ma ei usu et enamik uusasukaid on võimalik küla tasemel mõtlema panna. Nõudmised aina kasvavad. Külakoolid olid ikka vanasti 4 klassilised mitte 3-e paralleeliga.
See mulle ka meeldib et on kõnniteed ja lastel ohutu liigelda.
27.05.2011 kl 10:01
Rääkidest neid nn ükskõiksetest, kes ilmselt moodustavad peetrilastest enamiku (90%?), siis olen kindel, et 99% sellest seltskonnast on täiesti veendunud, et talvine teehooldus siin peab vastama linna tüüpi asulale. Ja kui vald ükspäev otsustaks, et OK, külale saab toimuma külale omane teehooldus (st praegusele rahastamisele vastav), siis oleksid nad väga pahased ja ei jõuaks vallavalitsust ära kiruda.
Huvitav muidugi, kuidas suhtuksid valla sellisesse pragmaatilisse otsusesse küla nimetuse pooldajad. Võibolla nemad ei pahandaks kui nt Peetri tee ja Pargi tee vaid ühe sõiduraja laiuselt lahti aetaks. Tegelikult oleks vallavalitsuse seisukohast selline otsus mõistetav seni kui küla oleme.
27.05.2011 kl 10:47
Raul,
ma ise naabritega korraldan lumelükkamist meie tänaval. Usu mind, asi pole rahas vaid suhtumises. Nimeta Peetrit kasvõi USA osariigiks, teed sellest puhtamaks ei muutu. Teehooldus ei ole teema mida argumendina ette tuua.
27.05.2011 kl 11:25
Mina olen üks küla pooldajatest. (samas mõistan valla seisukohta ja otsust – raha on raha).Elanud rõõmsalt üle ka selle aja, kui teed veel asfalteerimata ja valgustamata olid ja lumesahk käis siis, kui tuisk läbi oli.
Nime vahetus ei taga korralikku teehooldust. Lumetormidega olid sama (ja rohkemgi) umbes Tallinna ja ka Helsingi tänavad. Rääkida lumevangistusest on natuke narr – täiesti läbitav Tartu maantee oli läheduses, jättes auto kooli õuele sai ka autoga liikuma jne. Tõsi, tuli oma mugavusmullist välja tulla. Raha aitab teehooldusele kaasa ja seepärast mõistangi valda.
Aga ka minu jaoks on küsimus emotsionaalne. Küla kõlab kodusemalt, paremini. Muuseas, enne esimesi kortermajade ehitamist lubati, et külamiljöö jääb… Kogemus on lubaduste suhtes skeptiliseks muutnud. (sellest ka kartus 5-kordsete kortermajade ees, mis ei teeks õnnelikuks ilmselt kedagi).
teisalt – kui Peetri on praegu ebatraditsiooniline küla, saame olema sama ebatraditsiooniline alev. Kui paljudes alevites on keset alevit põllumaad ja lehmakarjad :)
Teisalt – olemusel on Peetri minu jaoks ikka küla – siin on külakool ja külakõrts, kukelaul ja ringi lippavad lapsed, külajutud ja -joodikud, jänesed, kitsed. Ehtne elujõuline küla, tõsi, suuremates mastaapides. Muidugi, võrreldes suure osa tänaste Eesti küladega, kus elab kolm vimma kandvat vanainimest ja 10 suvitajat, on Peetri teistsugune.
Paljud hiljuti siia tulnud kolisid ilmselt Tallinna eeslinna. Minu kodu on külas. Aga veelkord – mina võin endale emotsioonidel põhinevat arvamust lubada, mõistan valla ratsionaalseid kaalutlusi.
ps. Peetriküla alev tundub eriti jabur variant.
27.05.2011 kl 12:18
Jüri,
Nagu Sa tead, ka mina finantseerin ise oma tänava hooldust ja seetõttu otseselt valla teehoolderahadest ei sõltu (kuigi mõni koolis käiv pereliige sõltub), aga ma arvan, et kui nt Pargi teel, Peetri teel ja Vägeva teel toimuks valla poolt vaid külale omane teehooldus, siis oleks sealne rahvas väga pahane vallavalitsuse peale. Me ei saa mõelda vaid enda (Sinu või minu) personaalsest seisukohast, peame arvestama ka kaaskondsete vajadusi.
27.05.2011 kl 12:43
Raul, alevikuks muutmine ei muuda teehooldust. Kõik saavad sellest aru. Kui vald hakkab täitma Peetri “alevis” teehooldusnorme siis lumisel talvel ta võib minna oma teeholduseelarvega põhja. Rääkimata teistest teehoolduskohustustest, mida vald ei suuda anyway kunagi täita täies mahus. Sest riigi “lisaraha” jätkub vaid mõneks kooli parkla lumest puhastuseks.
27.05.2011 kl 16:38
koosoleku külastajale:
Isiklikuks julgete minna, kuid oma nime avaldada ei julge?
Ma siiski veel ei kasuta tugevama õigust anonüümsed ja solvavad kommentaarid kustutada.
1) Mis puutub demagoogitsemist, siis mingis osas tuleb paratamatult ka seda vastu teha – nagu ütlesin, et tegelikult püüan välja selgitada vastuargumente, mida pidi metsikult palju olema. Kus need on siis?
2) See teema on tegelikult minu jaoks juba pool aastat vana, mistõttu oli mul seisukoht juba ammu olemas – möödunud-teisipäevane vallavanema esinemine midagi ei muutnud, natuke tõi vaid fakte juurde. Seega õigustamisest on asi kaugel – jah, juhuslikult langevad meie seisukohad kokku.
3) Tehke palun selgeks kohaliku omavalitsuse kohustused ja vastutus, ma ei pea vajalikuks seda siin üle selgitada ja selle üle vaielda (see ka muuhulgas Jürile vihjeks).
4) Minu arvates ei olnud eelmisel talvel olukord normaalne, vähemalt minu tänaval. Kui nädala jooksul sahka ei näe, tee laius on ainult sõiduraja jagu, kõnniteed on lume all – seda olukorda on raske normaalseks pidada tiheasustuse mõttes. Niipalju kui on inimesi, on ka arvamusi. Mõtlevad inimesed tuginevad faktidele. Talved on muidugi erinevad – keegi ei garanteeri, et saabuvad talved ei tule eelmistest veelgi lume- või tuisurohkemad, samuti vastupidi. Kõigeks peab valmis olema.
5) Eraldatavast rahast – kes tähelepanelikult kuulas, siis ka koosolekult käis läbi seos, et teede rahastus tuleb läbi kütuseaktsiisi, mille laekumise parandamiseks on riik viimasel ajal palju suuri meetmeid ette võtnud, sinna juurde võime lisada ka väikese majanduskasvu… Nagu ütlesin, siis see pole hetkel otseselt määrav – rohkem vallavalitsuse mure, kuidas ta teenust tagab.
6) Jah, olles küla esindaja olen ka samas valla esindaja. Peetri kuulub jätkuvalt valla koosseisu ja ma ei saa aru vastandumisest vald vs küla. Lisaks olen juhuslikult ka valla külaliikumise juures tegev. Niisamuti, nagu ei saa katla ühes otsas paksemat suppi keeta, ei saa ka vallas üks asula omaette elu elada. Küla eestseisuse/seltsi liikmed näevad ja teavad asju vähe laiemalt, selles ongi vahe ja pole mõtetki edasi vaielda, kui me sama taustsüsteemi ei oma. Lihtsalt mõtteaineks – mis te arvate, kes hakkab esimeses järjekorras kõnesid saama, kui teed on kellegi jaoks “õigeks ajaks” lahti lükkamata?
7) Ma pole kordagi Jürile vastu vaielnud rahva käest küsimise osas – vastupidi, andku minna, kui on kuskil piisavalt ressursse usaldusväärse tulemuse saavutamiseks. Aga suure tõenäosusega jäävad valla rahakotirauad selles osas suletuks.
8) Mina pole ise mitte kuskile trüginud – olen/oleme asjad lihtsalt kätte võtnud ja ära teinud, mis vaja. Ju on leidunud piisav hulk inimesi, kellele on see meeldinud ja praeguse eeseisuse ja nii praeguse kui ka eelnevad külavanemad valinud – puhas demokraatia. Küla juhtkonna ründamise asemel vaadake peeglisse ja küsige parem endalt, et mida olete konkreetselt Teie meie kogukonna ehk praeguse küla heaks ära teinud ning siis räägime edasi. Kui oli külas vaja midagi teha, kas siis olite (alati) kohal või kükitasite kodus? Näpuganäitajaid ja kritiseerijaid meil ikka jätkub, aga paraku tegijaid kipub alati nappima.
27.05.2011 kl 19:02
Aivar, see nüüd väga mõislikk jutt sinust ei olnud. Mitte iga inimene ei talu kui teda nimepidi materdatakse, seega anonüümsus on mõistetav, kuigi mina seda ei toeta. Sinu punktid:
1. ok, sinul on selleks õigus
2. vt p 1
3. räägi natuke vastutusest. Kui eratee on 6 tunniga lumest lahti lükatud ja see maksab 2 korda vähem kui vallatee lumelükkamine, mille puhastus nõuab 3 päeva, siis kes PERSONAALSELT ja KUIDAS konkreetselt selle eest vastutas? Mul on fotod 3 päeva pärast tormi Häälinurme, Suurekivi, Salu ja Pargi teedelt. 2 esimest on era ja kaks viimast – vallateed. Ei anna võrrelda ja kes vastutab?
4. vt p 3
5. Ära aja udu. Kui tahad vaielda – mina tegelen ühe suure kütuseoperaatori turundusega ja tean natuke kuidas Eesti kütuse- ja aktsiisiturul asi toimib.
6. vt p 3
7. NoCom
8. Nüüd räägi inimestele lähemalt kuidas estseisuse valimine reaalselt käis? Kord on selline:
“Küla- ja alevikuvanema statuut
Rae Vallavolikogu 14. juuni 2005 a. määrus nr 67
§ 2 Külavanema valimised
(7) Koosolekul valitakse koos külavanemaga abi külavanemad või küla eestseisus”
PS. Sina haldad peetri.ee lehte. Tegele parem oma riistadega ja taga et need avalehe nupud töötaksid korrektselt:
« eelnevad… Järgmine lehekülg »
(ära hakka kommenteerima, tee lihtsalt ära)
27.05.2011 kl 20:16
Koosolekul kinnitati ka eestseisus, senisele eestseisusele lisandusid 2 uut liiget Aivar ja Raul.
28.05.2011 kl 7:55
Meie külas on ikka päris tulised mehed. :) Kommentaarid kalduvad peateemast juba natuke kõrvale.
Jüri palub Aivaril inimestele selgitada, kuidas käis eestseisuse valimine. Kes kohal oli, eks too nägi ise. Tegelikult see just niimoodi käiski, kui kord ette näeb.
Külavanem ja abikülavanem ja eestseisus valitakse ametisse viieks aastaks. Jüri kommentaaris on vaid lõiguke. Kui kedagi huvitab, siis täisteksti leiab siit:
http://www.rae.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=115&Itemid=198
Kaks eelmist külavanemat tagandasid ennast vähem kui poole ametiaja pealt. Ehket tänase eestseisuse ametiaja lõpuni on veel suhteliselt palju aega. Viimati valiti lisaks 3 inimest (Aivar Ilves, Raul Rannaste, Tarmo Loog) juurde, sest küla on suur ja piirkonniti väljakujunenud. Küll aga puudus esindaja ja `hääletoru` igas piirkonnas.
10.06.2011 kl 22:17
Arutelu on kuidagi soiku jäänud. Kas ainult mulle tundub, et kui IRL ja Reformierakonna eelnòu tänases sònastuses läbi läheb, on alevis maamaksu vabastus väiksem kui külas? Ehk siis osad meist (need kes ei ole kolinud kunagise külapòllu peal asuvale pisikesele krundile) saavad alevi saabumist tunda ka rahakotis?
http://www.riigikogu.ee/page=pub_file&op=emsplain&content_type=application/msword&file_id=1354395&file_name=(50)%20Koduomanike%20maamaksust%20vabastamine.doc&file_size=26112&mnsent=51+SE&fd=09.06.2011
10.06.2011 kl 23:05
Eelmine link ei tööta millegipärast aga see on “Koduomanikke maamaksust vabastav maamaksuseaduse muutmise seadus 51 SE II-1″, kes tahab see leiab. Kas äkki ei peaks sellest eelnòust otsime vallavalituse tegelikku pòhjust alevi teema tòstatamiseks. Räägitud on, et KOV-idele kompenseeritakse maksutulu vähenemine aga mehhanismi seaduses ei ole ja vald säilitaks mingisugusegi tulu maamaksust.
13.06.2011 kl 13:58
Arutelu on soiku jäänud tõesti. Ei näinud mõtet enam kirjutada dialoogi “kõiketeadjaga”, eriti kui midagi konstruktiivset enam ei tule. Nt seatakse siin lõpuks juba kahtluse alla Vabariigi Valitsuse tegevus, Peetri küla koosoleku pädevus ja otsitakse võimalusi isiklikuks minna.
Kui on kodulehe osas ettepanekuid, siis minu meiliaadress (sh webmasteri meililist) on alati avatud ja võib sinna oma mõtted kirjutada, mitte ei pea seda siin kommentaariumis tegema. Ilkujaid-kritiseerijaid on meil niigi ülearu, aga abilisi on alati vaja…
Aga Raimo (taas)tõstatatud teemast maamaksu vabastuse osas. Eelnõu link: http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou&op=ems&eid=1353440&emshelp=true&u=20110613132059 . (Loodetavasti töötab see link)
Tõepoolest, kel on suur krunt (üle 0.15 ha), siis alevi puhul “kompenseeritakse” ainult kuni 0.15 ha, küla puhul kuni 2 ha. Seega on see tõesti üks ratsionaalne vastuargument aleviks muutmise vastu, hetkel veel oletatav, kuna seadusemuudatus siiski pole veel jõustunud.
Teine küsimus on muidugi see, et:
- kas tiheasustusalal on otstarbekas suuri krunte pidada või mida seal suurel krundil tehakse? (elamiseks peaks kuni 1500 m2 olema piisav);
- kuipalju selliseid krunte Peetris on, kes “kaotavad”?
- kas üldine huvi (nt teehooldus) mitte ei kaalu üles üksikuid erahuvisid? Vald peaks paraku esimese eest seisma – jäme ots on tema käes, kahjuks.
- kas eelnõu ikkagi sellisel kujul läbi läheb. Homme jätkub eelnõu teine lugemine. Seni on isegi koalitsioonierakondade erinevad saadikud eelnõu osas eri meelt.
13.06.2011 kl 21:48
Aivar, see on täpselt samapalju oletatav kui need miljonid, millest vald räägib. Meie krunt on suurem, me kaotame ja mulle sellest piisab. Üsna kindlalt ei vóida Peetri suurt midagi teehoolduses, küll aga annab aleviks saamine otse tunda rahakotis, ütle veel kasvòi üks pòhjus, miks ma peaks seda pooldama!? Krundi suuruste jutt on minu jaoks üldse kummaline, mis me seal vanakülas siis teeme, jagame ja müüme poole maha kuna vald on lasknud küla ümber Lasnamäe ehitada? Me ikka elame seal ja ma ei usu, et kellegi asi peaks olema, mida me seal teeme. Esimese suure detaili kehtestamise ajal oli Raes nòue, et alla 1500 m2 krunte ei ole, kahjuks ei ole sellest kinni peetud.
13.06.2011 kl 22:50
Aivar, mida pead silmas Peetri küla koosoleku pädevuse all?
14.06.2011 kl 2:05
Raimo,
Mis puutub teehooldust, siis ma ei viitsi ennast korrata enam – küsimus ei ole niivõrd rahas kui hoopis nõutavas tulemuses, muidugi tore kui seda ka tuleb valda seoses sellega. Pole mõtet rohkem sellel teemal vaielda, eks aeg näitab, kellel oli rohkem õigus. Teisipidi on natuke kummaline see, et kui astutakse alles esimesi samme mingite soodustuste tegemiseks, siis juba leidub keegi, kes tahaks seda kindlasti 100% kätte saada ja ei lepi vähemaga. Pole ju mõtet veel laskmata karu nahka jagada (või siis püüdmata kala jagada ;-). Elu muutub nii kiiresti, et iga hetk võidakse ka juba olemasolevaid või just vastuvõetud seadusi ümber teha ja muutusi kasvõi “üleöö” jõustada.
Polegi kellegi asi, mida seal krundil tehakse, aga lihtsalt 1500 m2 peaks olema tiheasustusalas elamiseks küllalt piisav – sellest ka see number. Mu vanematel on 1300 m2 krunt Lõuna-Eestis ja privaatsust-ruumi on sellega piisavalt, pigem on liialt palju vaeva-hoolt asja korras hoida.
Samas muidugi selge on see, et keegi enam olemasolevat krunti poolitama ei hakka – selle kohta oli nt seaduseelnõu juures üks asjalik kodaniku ettepanek. No keegi ei vaidlegi vastu, et seaduse sellisel kujul vastuvõtmisel on osadele Peetri elanikele alevi staatuse puhul kehvem variant. Samas pole veel välistatud ka muud variandid, misjuhul pole enam vahet asula liigil (nt arvestatakse asustustüübi või mingi muu kriteeriumi järgi).
Seda vastutust aga ilmselt tänased vallajuhid ei saa võtta, mida kunagi on tehtud ja lubatud, sh kruntide suurused. Ju see rahaline põhjus oli – tihedamalt mahub rohkem rahvast elama ja infrastruktuuride ehitamine per elamine ka soodsam.
Viide Peetri küla koosoleku kohta ei olnud kindlasti Sulle mõeldud ja ka muu selles lauses olev. Kui tahad teada, siis loe ühte kommentaari sellest natuke eespool, siis saad aru, millest jutt.
16.06.2011 kl 21:28
Jutu jätkuks niipalju, et Riigikogu võttis vastu koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seaduse – http://www.riigikogu.ee/index.php?id=89868 . Lisaks veel info, et kodukale sai üles küsitlus Peetri asulaliigi kohta.
16.06.2011 kl 22:36
Miks alev? Pigem siis juba linn :)
29.06.2011 kl 18:51
Eelnõu on siin:
http://www.rae.ee/files/04%20Asustus%C3%BCksuse%20liigi%20muutmine.doc
“…Asustusüksuse hoonestus on valdavas osas arenenud aina linnalisemaks, lisandunud on linnalise asustuse elemente nagu kortermajad (kehtestatud planeeringute kohaselt on neid planeeritud üle 40) ja rida- ning mitmepereelamud. Elanikkond on peamiselt koondunud kortermajadesse ja mitmepereelamutesse.”
Kuigi lihtne matemaatika seda väidet ei kinnita, siis lähiaastatel muutub Peetri tõesti linnapiirkonnaks kus enamus elab kortermajades.