Uus külavanem valitud
Esmaspäeval toimus koolis Peetri küla üldkoosolek, kus oli kohal ligikaudu 100 inimest. Ülekaaluka häälteenamusega valis üldkoosolek uueks külavanemaks Margus Laula. Margus on senini aktiivselt kaasa löönud küla ürituste korraldamisel ja kursis ka laiemalt kogu valla tegemistega. Jõudu ja jaksu edaspidiseks! Senine külavanem Mairiika andis ülevaate eelmisel aastal toimunud ettevõtmistest ja Peetri Seltsi majandustegevusest. Eelmisel aastal oli Peetris kokku 11 sündmust, kus huvilised said osaleda. Igati kiiduväärt tulemus! Suur tänu Sulle, Mairiika, et jaksasid ettevõtmiste eesotsas olla ja küla igapäevastele muredele lahendusi otsida!
Koosolekul kiideti heaks Peetri küla arengikava.
Kohale tuli ka vallavanem Veigo Gutmann, kes selgitas maamaksu tõusu põhjusi. Vallavanem kinnitas, et Peetri koolile ehitatakse juurdeehitus, et kool saaks kasvada kolme paralleelklassiga põhikooliks. Samuti on kavas lasteaeda suurendada kuue rühma võrra. Vallavanem algatas diskussiooni Peetri küla muutmiseks Peetri alevikuks – teema, mille kohta võiks oma seisukoha selgeks mõelda iga Peetri küla inimene. Täpsematest poolt- ja vastuargumentidest lubas Veigo Gutmann kirjutada järgmises vallalehes.
Loading ...
10.03.2011 kl 12:40
Miks jälle hakkatakse tegelem selle aruteluga Peetri küla alevikuks nimetamisega? Kas tõesti pole, millegi targemaga tegeleda (näiteks Peetri küla teede korrashoid ning ehitus, lateaia mänguplatside upputamine jne)?
Eestis on juba olemas Peetri alevik Järvamaal. Muudame siis kohe Peetri linnaks ( see lahendaks nende inimeste probleemi, kellele on vastumeelne elamine külas). Vallavane õelgu nimeliselt, kes on selle muutuse soovi taga?
10.03.2011 kl 21:45
Olgu öeldud, et mul süda ikka väga valutas. Juba aasta algusest saadik ei olnud mul võimalik muutunud tööülesannete tõttu pühenduda ühiskondlikule tegevusele (ja külavanema roll on ühiskondlik tegutsemine) nii nagu oleksin tahtnud. Mulle ei meeldi teha asju poolikult. Sündis otsus ja valisin töö, mis kõigepealt leiva lauale toob. Peetri on vahva koht elamiseks. Buumi ajal plahvatuslikult kasvanud külas oli tore vaadata, kuidas inimesed, kes oma kodud valmis said, hakkasid huvi tundma ka naabrite vastu ja ringi vaatama, mis toimub. Igale järgmisele üritusele tuli uudistama järjest uusi inimesi. Külal on tubli eestseisus ja aktiivsete inimeste hulk. Suur aitähh, et te abiks olite- ilma teieta poleks mitte midagi õnnestunud, sest Peetri suuruses asumis üksi ühiskondlikus korras ilma erilise väljaõppeta olnuks päris keeruline eestvedajana tegutseda. Suur aitähh külarahvale, et te kaasa lõite. Ilma teieta poleks olnud mõtet sehkendadagi.
Hääletasin rõõmsalt ja siiralt Marguse poolt. Usun, et küla saab hoitud heades kätes. Soovin Margusele jõudu, jaksu, sitkust, kannatlikkust, vastupidavust, tegutsedatahtmist ja lusti.
Parimate soovidega
Mairiika
11.03.2011 kl 19:45
Tõesti miks peab muutuma küla alevikuks? Tuleb välja muud tõesti pole teha. Selle asemel,et teid korras hoida ja ehitada ,tegeletakse mingite mõttetustega :(
13.03.2011 kl 16:23
Te vist polnud koosolekul, et nüüd siin oma pahameelt välja näitate? Vallavanem põhjendas selle ju ära. Minul isiklikult küll pole aleviku vastu midagi. Jah, küla aastaarv on vana tõesti aga te enamik olete ju kusagilt paneelasumist siia tulnud mõned aastad tagasi ja selle küla ajalooga pole teil mingit kokkupuudet ega mälestusi nagunii, seega taganutta seda küla nime….no ma ei tea. See vist pliiatsist välja imetud probleem. Aga muidugi on üks grupp seltsimehi, kes on mõhimõtteliselt alati kõigi ja kõige vastu, olenemata, millest jutt. Ja kallid külaelanikud: vaadake ringi. Kus te seda küla siin veel näete. Minuarust pole sellest külast siin enam haisugi. Küla tunnet tekitavad veel ainult mõned lehmad põllupeal ja ei midagi enamat.
PS ja koerasita võiksite ka tänavatelt ära koristada. Kui külas on see veel aktsepteeritav, siis alevikus küll mitte enam. Tänan tähelepanu eest!
13.03.2011 kl 19:34
Tere,
Küla ümbernimetuse poolt ja vastu on mitmeid arvamusi. Inimesed ja nende soovid on erinevad. Minule meeldiks elada külas ja need mõned eurod mida saaks vald tänavahoolduseks riigilt juurde, sisuliselt midagi ei muuda. Eks vallavanem selgitab põhjalikult oma seisukohti, kuid seni minule ta pole seda ümbernimetust suutnud põhjendada.
Olenemata sellest mis kellele meeldib, peab otsus sündima Peetri kodanike soovil – läbi rahvahääletuse. Kui enamus soovib küla, jäägu külaks. Kui enamusele sobib alevik – las olla alevik. Kui aga inimesed valivad kuulumise Tallinna linna koosseisu, siis ka seda arvamust peaks vald aktsepteerima.
Igal juhul otsustamine olgu kodanike, mitte ametnike teha.
13.03.2011 kl 22:04
Iga asula nimetus peaks põhimõtteliselt vastama tema olemusele.
Ei ole mõistlik, et Eestis leidub linnu, mille elanike arv on alla 1000 inimese (nagu Mõisaküla). Samuti pole mõistlik, et leidub külasid, mille elanikke arvu kirjutatakse 4-kohalisena. Asula nimetus peaks siiski vastama tema olemusele.
Loodetavasti saab meie riigis kunagi haldusreform ikkagi läbi viidud, kuid see ei tähenda, et me Peetri elanikena peaksime seda ülaltpoolt reguleerimist ootama jääma. Peetri on oma olemuselt kasvanud linnalist tüüpi tiheasulaks ja seetõttu väärib ka alevikuks nimetamist.
Argument, et Peetri on senimaani (juba vähemalt 1631-st aastast) küla olnud, pole argument, sest enamus Eesti 48-st linnast on ju varem külad olnud. Kas 9500 elanikuga Keila peaks endiselt küla olema, sest 1241 mainiti teda külana (‘Keikal’)? Ei peaks ju.
Teatav (kuid mitte kõige määravam) argumant on muidugi ka see, et aleviku tänavate hoolduseks eraldab keskvalitsus 5 korda rohkem raha kui külateede hoolduseks. Aga eks oluline ole ka see raha, sest miks peaksime pakutavast teehooldusrahast asja eest teist taga loobuma ja siis kiruma, et neetud vald ei jaksa meie tänavaid korras hoida.
Aga esmatähtsaks peaksin siiski ülalpool esitatud mõtet.
13.03.2011 kl 22:20
Kui aga inimesed valivad kuulumise Tallinna linna koosseisu, siis ka seda arvamust peaks vald aktsepteerima.
Igal juhul otsustamine olgu kodanike, mitte ametnike teha.
??? Ainult loll tahab Tallinna koosseisu kuuluda!!!
14.03.2011 kl 0:55
Raul,
Riigi teehoolduskulude toetused ei ole püsivad. Neid reegleid pidevalt muudetakse. Täna me muudame küla alevikuks ja loodame saada suuremat toetust. Homme aga jõustub mingi uus kord… meie elame riigis kus isegi käibemaksu muudetakse päeva pealt.
Vaata kuidas muutusid valla teehoolduskulud ja riigi toetus nendele:
2007 – kulu 6,4 mln eek, toetus 4,2 mln eek
2008 – kulu 5,4 mln eek, toetus 6,3 mln eek
2009 – kulu 6,0 mln eek, toetus 1,6 mln eek
2010 – kulu 4,8 mln eek, toetus 1,8 mln eek
Kas sa mingit loogikat siin näed?
Ainult teehoolduse pärast teha selliseid otsuseid ei ole õige. Peab veel põhjuseid olema.
@Julia. Kas just ainult loll tahab Tallinnase kuuluda, aga bussiliiklus ja lasteaiad oleksid sellega kiiremini lahendatud. Kuna mina neid asju ei vaja, siis ka linna alla kuulumist ei toeta. Samas tean inimesi kellele see mõte meeldiks. Korterite hinnad tõuseksid küll sellega. ;)
14.03.2011 kl 9:39
Jüri, ma ju kirjutasingi, et tee-hooldusrahad pole minu arvates määrav asjaolu, vaid nö kõrvaltegur.
Esimeseks ja olulisemaks pean ma seda, et iga asula nimetus peaks põhimõtteliselt vastama tema olemusele.
Ehk et kui asula näeb välja kui alev või alevik, siis ei peaks tema olema linn; ning vastupidi, kui tema näeb välja kui alevik, siis ei peaks olema küla. Peetri ei sarnane traditsioonilisele külale enam ammu, seega peaks olema alev(ik).
14.03.2011 kl 15:31
Enne kui suure kiiruga hakata nimesid muutma, võiks rahulikult ära oodata, kuni valmivad korralikud liiklussõlmed, kui lasteaed saab juurdeehituse ja valmib ostukeskus. Vastutustundetult müüs vald maha kogu Peetri maaüksused, sisutult ja läbimõtlematult(vaid et saaks kiirelt raha ja maksumaksjaid), nüüd kiiruga alevik aga miski sellest ei muutu, elame ikka oma tobeda liikluskorraldusega, lasteaed mis vastab vb 30% aleviku vajadusele jne jne, miskipärast tahab vald teha kõike tagurpidi…Ei ole aleviku vastu aga iga asi omalajal või veidi hiljem, rahvaarv ja teehooldus raha on küll vähevõitu selleks!
14.03.2011 kl 19:49
Lihtsalt – külas üle kahe-kolme korruse häärberit püstitada ei tohi, alevikus aga teed nii kõrge, kui soovid.
Siin on mängus kellegi erasoov(-id) ja muud ei midagi.
Nii et – elagem parem külas edasi, kui et pärast ei satu olukorda, mis oli väga ilmekalt esitatud kunagi ühes kuulsas Eesti filmis “Viini postmark”.
15.03.2011 kl 15:38
Kugi käisin küla koosolekul jäi jutt kooli juurdeehitusest minu jaoks segaseks, mingeid tähtaegu välja ei pakutud. Reaalselt hakkavad lapsed juba kolme aasta pärast koolis kahes vahetuses õppima, kuna kõik klassid on täis. Ja kuidas kujutate ette lasteaiale teise korruse peale ehitamist? Valgust, mis hetkel kooli 1. korruse aknad siseõuel ära varjab varjab tulevikus, siis ka teise korruse. Lisaks on lasteaia õu väike poole suuremale seltskonnale ja väikseks jääb ka lasteaia saal. Tekib veel küsimusi, kas kooli köök peab koormusele vastu jne. Siis kui Peetri kooli ehitama hakati ei mõeldud üldse läbi, kui suurt maja meie külla vaja oleks ja nüüd siis selgub, et maad ka nagu juurdeehituseks pole…
15.03.2011 kl 20:43
Vastuseks Raulile: Kõik inimesed,kes on ostnud elamise Peetri külla, on olnud teadlikud,et ainus transpordivahend otse Peetri külla on marsruuttakso. Kokkuhoidlikumale inimesele jalgratas( tean ise selle vahendi kasutajaid meie külast ) või buss nr.2 Mõigust.
Selline asi on juba ju ka proovitud ja sai Tallin üheselt meie vallalt eitava vastuse. Meie valla juhid on piisavalt arukad arusaamaks,et see oleks väga kahjulik tehing: Linn kulbiga annab,aga kopaga võtab.Ja ma olen väga rahul,et minu maksud laekuvad jätkusuutlikusse valda,mitte laristavasse linna.
Ahjaa,mis puutub maamaksu: selle tõusu üle virisevad põhiliselt isikud, kes tahavd samas kõige rohkem korralikke teid ja nende hooldamist, toimivat tänavavalgustust, lastele ajaviitmise võimalusi, mitmesuguseid toetusi jnejne.
aga samas kiitlevad, et oh näed, see aasta jälle ei pidanud maamaksu maksma!!
16.03.2011 kl 9:43
Julia, Sa oled minust küll väga valesti aru saanud. Ma pole ju sõnagi öelnud sinna suunda, et tahaksin Tallinna linnaga ühinemist! :-O
Ma rääkisin ikka sellest, et kuna Peetri näeb välja nagu linnalist tüüpi asula (ja mitte nagu küla), siis peaks ta ka ümber nimetama alevikuks (alevik on väikseim linnalist tüüpi asula). Hoidku jumal meid savisaarliku Tallinna linnavalitsuise eest, see oleks küll halvim võimalik variant! Maamaksu üle pole ma ju samuti virisenud, võrreldes Tallinnas makstavaga on meil see ikka päris pisike.
P.S. Peetrist Tallinnasse pole ma veel kunagi marsruuttaksoga sõitnud, aga kõige efektiivsem transpordivahend selleks on minu arust roller. Sõltuvalt liikluse olukorrast (kella-ajast) võtab mul sõit kodu ukse eest kesklinna kontorisse aega 9-12 minutit. Kindlalt kiirem kui miski muu transpordivahend. Toimib umb 8 kuud aastas, talvel tuleb küll paraku paus teha.
20.03.2011 kl 15:22
Mis puutub Peetri nimesse, siis minu arvates on oluline asja sisu, mitte nimi. Kas Peetri olemus muutub, kui muutub tema nimi? Ma kahtlen. Ikka elab siin sama arv inimesi ja eksisteerivad samad mured. Minul pole vahet, kas küla nimi on küla või asula, minu toimingud sellest ei muutu. Siiski leian, et küla üldisi probleeme peab lahendama. Laps saab ilmselt kooli koha enne kui lasteaiakoha (nüüd juba loen, et hea kui kooligi saab). Veeuputusest ei hakka rääkimagi. Olgu öeldud, et valla vastutulek meie probleemidele on väga kesine olnud. Ja siiamaani otsin ma Peetri külas teed, mis oleks liivatatud ja kruusatatud. Isegi kooliümbrus on täiesti libe ja püsti seismine juba omaette probleem. Olgu see väikseks hoiatuseks ka teistele, aga kooli juures kukkusin oma väikse lapsega nii hullult, et väiksem beebi oleks nende roobaste vahel katki kukkunud. Linna sõidan kas autoga või taksoga, sest Mõiku pikk tee ja marsakas sõiab nagu jumal juhatab ja sellest pole väga kasugi, lisaks päris kallis piletihind. Nii et mul ei ole vahet, mis on meie kodu nimi, olulne on, et meie probleeme hakatakse efektiivsemalt lahendama.
20.03.2011 kl 18:05
Kuna teehooldusraha tuleb aleviku puhul riigilt juurde, siis suureneks ka lootus, et vallal jätkub raha ka graniitsõelmete jaoks. Vähemalt teoorias on see nii.
21.03.2011 kl 12:39
Marsa käib graafiku järgi. Suhtkoht täpselt, kusjuures.
Sõidad taksoga- sest marsapileti hind on kallis? Kuule, mis Sul matemaatika koolis oli? Või milline takso on odavam kui marsa- peaks ise ka kasutama hakkama.. :)
Eelmise aasta veeuputusest mäletan ma küll seda, et vallapoolne abi aitas seda jama likvideerida. Põllu peale kaevati miski kraav, mis enamuse Vägeva veest siiski ära tõmbas. Suurekivi tagumises otsas oli mitu pumpa 24/7 töös. Lühike on Evelyni mälu, lühike.
27.03.2011 kl 10:51
Ei maksa kurjaks minna, igaüks vaatab asju oma vaatevinklist. Pole minu mälu lühike midagi, uputus oli väga suur ja vesi oli inimestel toas, väga tore, et vald aitas. Minu jaoks marsaka hind on kaunis krõbe ja kui mitmekesi minemas oleme, siis taksoga on kahjuks odavam minna ja Tallinnas päris odavad taksod. Ma vabandan, et ütlesin, nagu jumal juhatab. Ilmselt lasin emotsioonidel võitu saada, aga mõtlesin seda, et nädalavahetusel väga vist 215 ei sõida. Korralik ühistransport (buss) tuleks Peetri külale väga kasuks (kasvõi selleks, et käruga mahuks ka bussi, mis on väga oluline). Võib-olla mõnel on sellest ükskõik, aga minul mitte. Ja asja olemus on ikka see, kas jätta küla külaks või muuta asulaks. Mina põhjendasin oma arvamust, tegele Sina samaga :)
05.04.2011 kl 14:55
Kodukulude alandamiseks ja koduomanike kaitseks kaotatakse maamaks kodudelt alates 1. jaanuarist 2013. aastal kuni 1500 m2 ulatuses linnades ja kuni 2 ha ulatuses maal. Suuremate kruntide omanikud (üle 1500 m2) igal juhul eelistavad elada külas, ehk “maal”, siis maamksuvabastus kehtib täises elamumaa ulatuses.
04.05.2011 kl 10:48
Miule meeldiks see idee, et liituda hoopis Tallinnaga. Olgu see Savi seal eesotsas aga kindlasti tooks see veel rohkem investoreid juurde. Jüri härrade tähelepanu ei saavuta me nikuinii, meise siin kes me Rae valla piiripeal asume. Igati loogiline oleks Tallinnaga liituda. Kui rahvaalgatusel oleks see võimalik siis kirjutaksin kohe alla.
19.05.2011 kl 15:05
Ühiskondlik transport võiks küll korralikum olla, enamus inimesi sõidab siiski Tallinna suunal. Kes selle eest võitlema peaks? Vallal ükskõik, linnal pole huvi. Kas ainult kodanikualgatus aitaks? Marsruuttakso tundub ikka nagu hädaabi, bussiliin võiks küll läbi Kuldala Mõiku tagasi minna. Kogu see Peetri-Mõigu asi on kuidagi segane, ühe jalaga oled nagu linnas ja teisega vallas. Linna piir on keset küla, jookseb majade vahelt läbi – bussi nr 2 lõpp-peatus on minu maja kõrval, laps saaks ilusasti linna kooli minna, aga ta elab ju Rae vallas ja peaks seal koolis käima. Hea küll, minu jaoks on kooliteema ilma sekeldusteta lahendatud, aga kui ma siia elama asusin ja oma posti lasin Rae valla järgi kohale saata, selgus, et minu jaoks kehtib siiski Tallinna kesklinna indeks…. Nii et asju ajades on mul alati lihtsam kirja panna, et elan Tallinnas.