Valla vastus, miks Aruheina lasteaia metsast ei säilitatud ühtegi puud
Abivallavanem Priit Põldmäe vastus pöördumisele elanikele südamevalu tekitanud lageraie kohta:
Rae vallavalitsus Peetri alevikuvanemale 04.02.2014a
Aruheina lasteaia haljastusest
Kavandatud tegevused Aruheina tee 7 asuval Aruheina lasteaia krundil on kooskõlas Rae Vallavalisuse 09.10.2012 korraldusega nr 1016 kehtestatud Peetri küla Veesaare ja Lepassaare kinnistute detailplaneeringuga. Detailplaneeringu alal on tegemist võsastunud endise põllumaaga. Planeeringu kohaselt on lasteaia krundiks planeeritud Pos 6, millele detailplaneering säilitatava haljastuse osas ei ole ettekirjutusi teinud.
Aruheina lasteaia hoone sai planeeritud selliselt, et see mahutaks võimalikult palju lapsi, et tekitada juurde lasteaia kohti, millest Peetri piirkonnas on puudus. Suur laste arv aga omakorda tähendab, et lasteaia ümbruses peab olema ka piisavalt mängualasid koos atraktsioonideqa.
Lasteaia krundi haljastus projekteeriti maastikuarhitekti poolt. Lasteaia krundi haljastuse projekteerimisel on vastavalt detailplaneeringule kasutatud haljastuses kodumaiseid väärtuslikke ja pikaealisi liike, mis sobivad konkreetse koha kasvutingimustega ning ala rniliööga.
Projekteeritud krundil likvideeriti olemasolev haljastus järgmistel põhjustel:
• Haljastus jäi projekteeritud lasteaia ning parkla asukohta
• Lasteaed vajas väliseks tegevuseks rühmade kaupa eraldi atribuute ning selleks kaasnevaid jalgteid, mänguelementide turvaalasid ja välisvalgustust
• Ülekasvanud võsas esines haigeid puid.
• Kuna vaadeldaval alal on puude juurestik pindmine – kasvumulda on moreeni peal ca 30 cm, siis nii üksikult kui väiksemate gruppidena kasvama jäädes muutuvad puud tuule- ja murdeohtlikuks, mis omakorda on ohtlik nii lastele, hoonele kui ka rajatistele.
• Lasteaia mänguala vertikaal on tõstetud olemasolevast maapinna tasapinnast, seoses sellega jääksid olemasolevad puud süvenditesse millesse hakkaks kogunema vesi ja tekiks kiirelt kooremädanikud. St säilitatavad puud hävineksid kiirelt, samuti oleks konarlik maapind lasteaia kasutajatele ebamugav.
Lugupidamisega Priit Põldmäe, Abivallavanem
—
Teema ühe algatajana saan vastusest teada vaid, et normatiivselt on kõik korras. Elanikuna ei saa sellega nõustuda, sest samavõrra kui uskusime detailplaneeringus sõnastatud haljastuse säilitamist, ei loo usaldust tähtaegadeta ja garantiideta vastus. Veelgi enam – koos ootamatult ilmunud uue parklaga (lasteaiale kokku ca 60! autokohta) kaob detailplaneeringus kokkulepitud pargiala.
Eelnevat arvesse võttes, ei ole kõrghaljastuse säilimine Peetris, praeguste vastutajate arvates suuremat tähelepanu väärt.
Mida arvate teie, peetrikad?
Loading ...
14.03.2014 kl 13:07
Arvan, et Priit Põldmäe toodud põhjendused KONKREETSE JUHTUMI kohta on selged ja mõistlikud. Projekteerijad & ehitajad peavad oma lahendusi luues võtma ka vastutuse ja lähtuma seejuures faktidest, isegi kui need tingivad millegi ohverdamise.
Kahjuks meil siin Peetris korralikku parkmetsa suurt polegi, mistõttu kipume ülekasvanud võsa selle aseainena nägema. Parema puudumisel tuleb ka võsa lageraiet võimalusel vältida, aga tundub, et lasteaia ehituse puhul on lageraie põhjendused mõistetavad.
14.03.2014 kl 15:22
Hea et kaasa mõtlete. Lihtne on vastutajatel leida põhjendusi toimunu õigustamiseks kuid palun hinnake kas leidsite vastusest dialoogisoovi kogukonnaga, sest see puudutab väga paljusid inimesi.
Kogu Tartu mnt-Mõigu tee-Aruheina-Raudkivi alal toimunud arendustegevus näitab et raskelt saavutatud ühiskondlikku kokkulepet (detailplaneering) ei kavatse isegi oma vald täita, sest igal arendusalal (Selver, tiik, lasteaed) on järjest kõik puud maha võetud.
Sellega nõustus ka eile vallavanem: kui vald on välja andnud ehitusloa, on arendajal õigus puud maha võtta.
Mõne teise keskkonnaspetsialisti arvates majast 50 m kaugusel kasvanud nii noored kui kõrged kased moodustasid kaitsva müüri ja ei kujutanud ohtu, vastupidi – sobisid sinna väga kehva imamisvõimega piirkonda, mis on kogu ala probleem. Nad pidid pakkuma kaitset tolmu, müra ja heitgaaside eest, mida ükski kunsthaljastus 15 aasta vältel ei suuda. http://www.peetri.ee/?p=6327
Kuni me elanikena lepime lageraiete põhjendusega “väheväärtuslik haljastus” ja “raskendab ehitamist”, ei jäeta alles ühtegi looduslikult kasvanud puud!
14.03.2014 kl 15:29
Priidu poolt tobe selgitus. Rootsikülas Besqab säilitas puud, aga siin ei saanud. OK, õiguslikult korrektne, aga võiks ju inimlikus keeles tunnistada, et “jah, magasime asja maha”. Arhitektid ja haljastajad siin ei ela, neil on savi. Aga meile ikka iga küla suurem puu on nagu oma.
Selle parkla kohta ka ei saanud aru, kust kohast see veel ilmus välja? Ja mis pilt seal ehituse infotahvlil on, kus 3 maja peal?
14.03.2014 kl 16:42
Pinnapealse juurestikuga, võsas kasvanud, üksikuks jäänud kask lasteaia hoone või mänguplatsi lähedal pole kindlasti hea mõte! Mul endal kogemus viimasest sügistormist – 60cm läbimõõduga tugev kask, mida veel kaitses ka võsa, keeras juured taeva poole. Põhjus oli ilmne: õhuke vettinud mullakiht ei jõudnud seda puumürakat enam tormis püsti hoida. Kes võtab vastutuse, kui selline asi juhtub lasteaias?
Parklast: mitu kohta on Peetri kooli parklas? Liiga suur see kohe kindlasti pole. Ma ei usu, et keegi suudab veenda kõiki vanemaid oma lapsi jalgsi lasteaeda tooma! Kui korralikku parklat pole, läheb see lastega liikumine seal ohtlikuks.
18.04.2014 kl 23:30
Pseudoprobleem probleem see võsa mis seal oli, vähemalt igakord kui suviti aruheina teel jalutasin vaatasin puuoksade küljes rippuvaid kümneid kilekotte koera si*aga! Nüüd aga kõigile südamelähedane oli see? kuldala inimestel piisavalt võpsikut majade keskel pargis :)