Peetri alevik

Pealinna lõunavärav

  

Peetri laadapäev 2019

On kostunud juba murelikke hääli: “Kas ikka tuleb?” Tuleb-tuleb! Peetri laadapäev 2019 toimub seekord 17. augustil. 

Laat kestab kella 10-16,  hankida saab kõike hääd-paremat, mis hing ihkab. Ikka sellist, mis ehe ja eestimaine, millel ainulaadsuse võlu ja käsitöö hõng juures. Laat, kus tegevust jagub nii lastele kui vanaemadele, kus saab süüa-juua, mõnusalt aega veeta, vanade sõpradega kokku saada ja uusi tuttavaid leida.
Mis siis tulemas on: ikka ponid ja karusellid, mõnus muusika, toredad inimesed . Ja kõik see ehe laadakraam: sink ja vorst, heegelpitsid ja puidust voolitud meistriteosed pannilabidast mööblini, ehted, looduskosmeetika ja palju muud. Teate ju küll!

Ja seekord tuleb meeleolukas ansambel “Krunks More” lavale juba päeval! Et ikka oleks lusti ja rõõmu!

Info kauplejaile: Peetri laadale ( asukoht: Peetri park, Pargi tee ja Peetri tee ristumiskohal) on oodatud käsitöömeistrid, kohaliku toidu tootjad, talunikud, väiketootjad – kaubaks läheb kõik, mis on kohalik, eestimaine ja eriline ning mida niisama lihtsalt supermarketist ei saa.
Kohatasu 10 eurot, elektrivajajatel 20 eurot (elektri kasutamise võimalus üsna piiratud). Autod saab parkida Peetri kooli ette (kui auto on laadaplatsil hädavajalik, siis palun pane see registreerimisel ka kirja).

Registreerimine ja täpsem info: yritus@peetri.ee, tel 52 83260. Registreerimisel palun kirja panna, mis kaubaga laadale tuled, kas vajad elektirt, kas autokoht platsil on hädavajalik.

Kohtumiseni!

Liiklusinfot

Seoses rekonstrueerimistöödega suletakse alates 03.06.19  kaheks kuuks liikluseks Küti tee Vana-Tartu mnt poolne lõik. Ümbersõit on võimalik Vägeva ja Uusmaa teede kaudu.

 

 

Teeme Peetri puhtaks!

Ei tee pikka juttu. “Teeme ära” talgupäev toimub 4 .mail 10.00-14.00. Plaan on teha Peetri puhtaks talve jooksul kogunenud prügist. Töökindaid ja prügikotte jagame kell 10.00 Peetri kooli ees. Talgutele registreeruda saab siin: http://talgud.teemeara.ee/events/heakorratalgud-peetri-alevikus-6

Aga tulla võib ka registreerimiata, iga kätepaar on oodatud.

Kui aga prügikott täis, siis seo see pealt kinni ja jäta tee äärde  ning anna aadressist teada kas FB ürituse kommentaaridesse või saada sõnum aadressile vanem@peetri.ee. Seda kõike selleks, et prügiauto leiaks kergelt prahikotid üles.

Kohtumiseni!

 

Koosolekul räägitust

18. aprillil toimus alevikukoosolek.

Peetri aleviku üldkoosolek
PROTOKOLL
18. aprill 2019
Päevakord:
1. Koosoleku juhataja valimine – juhatajaks valiti ühehäälselt Margus Laula.
2. Protokollija valimine – juhatajaks valiti Kaia Roots.
3. Alevikuvanem Margus Laula ülevaade tehtust ja plaanid 2019. aastaks:
– 28. aprill jalgrattamatk – koolis on käimas Kohaliku Omaalgatusliku Programmi toel ja Peetri Seltsi korraldusel jalgrattakoolitus, kus osaleb 98 last. Matk üks osa jalgrattakoolitusest
– 4. mai talgupäev
– 10.august Peetri Jooks
– 17. august Peetri laadapäev
– 17. august Peetri lastejooks
– 25. august Kohvikutepäev
– detsember – eakate jõulupidu
– MTÜ Peetri Selts on korda tegemas Assaku veskit, et teha see mõnusaks miljööväärtulikuks kohaks.
4. Abivallavanem Priit Põldmäe vastab elanike küsimustele:
– Miks Küti tee nii kitsas on? Vastus: Tee vastab tee normidele, kitsamad kohad rahustavad liiklust. Küti tee läbimurre Vana-Tartu maanteele on arendaja kohustus, projekt on valmis, ehitusluba antud, veel sellel aastal ehitatakse see ristmik välja. Võib juhtuda, et selleks, et tee ots kiirelt valmis saaks, tuleb see tee ajutiselt suvel kinni panna. Compacil on kindel plaan teha valmis ka ringtee Pargi ja Küti tee nurgale.
– Kes kontrollib ehitusobjektidel toimuvat prügimajandust. Ehitusprahti on kõik kohad täis. Vastus: Loogiline on see, et kes prahi välja laseb, see ka koristab selle ära. Me oleme sellele tähelepanu juhtinud. Võibolla hakkame edaspidi ehitusobjektide raames nõudma jäätmekäitluskorraldusi.
– Miks vald lõpetab tasuta haljastusjäätmete äraveo? Vastus: Täna on Jüris jäätmejaam, kuhu saab sellised jäätmed tasuta ära anda. Keskkonnaameti tõlgendus haljastusjäätmete äraveost: kui vald nii toimib, peab taotlema jäätmekäitlusloa, mis on valla jaoks selgelt ebamõistlik ja liiga keeruline protsess.
– Kas Järveküla jäätmejaam avatakse uuesti? Vastus: ma arvan, et me avame selle, aga kindlasti jääb sortiment väiksemaks, näiteks ohtlike jäätmete kogumise kohana seda pidada ei saa. Me teeme aeda natuke väiksemaks, sest on rida inimesi, kes ei mõista jäätmejaama põhimõtteid – sinna toodi pidevalt olmeprügi, voodeid jne.
– Miks on prügikonteinerid pidevalt täis? Vastus: on kindlaks määratud tühjendussagedused ja me ei oska prognoosida, kui kiirelt konteiner täitub. Osaleja: Vallast on öeldud, et jäätmeettevõte pole nõus 2x nädalas konteinereid tühjendamas. Vastus: kasutage kotiteenust, lihtne, mugav. Suurte jäätmete puhul on võimalus jätta see oma koju prügikasti kõrvale, anda teada jäätmeveofirmale ja kolme päeva jooksul viiakse see ära.
– Peetri park. Kogukonnainimesed tahavad kaasa rääkida pargi planeeringus, kuid kardame, et me ei saa seal projektis midagi muuta.
Vastus: Me kindlasti kaasame. Saadke meile, ettepanekud kas otse Priit Põldmäele või peaarhitektile, andke meile teada.
– Osaleja: kas ma saab aru õigesti, et Peetri pargi tööprojekt täna liigub, aga seda täna ei näidata. Vastus: laseme selle projekti täna valmis teha ja siis ka selle näitame. Pargi puhul on osas on see vallamaa, aga suures osas arendaja maa. Nii kui see projekt on valmis, kohe tutvustame teile. Kui projekt on valmis, siis kindlasti seda näitame. Usun, et sinna läheb paar- kolm nädalat. Mai lõpuks on projekti valmimise tähtaeg.
– Peetri Tervisekeskus, mille ehitusmaht on kõvastu suurenenud. Miks te võtate pargist ära noortekeskuse? Vastus: ühele poole tuleb pargiosa, Niinesaare tee äärde tuleb tervisekeskus ja parkla ning noortekeskus. Selle valdkonna abivallavanemal on plaan, et Peetrisse tuleb pigem mitu väikest kui et üks suur noortekeskus.
– Millal vallavalitsus võtab vastu selle pargi projekti? Vastus: siis kui see valmis saab.
– Täna kehtivate ehitusõiguste järgi võiks Peetri piirkonda (Peetri, Järveküla, Rae küla, Assaku, Uuesalu) elama tulla 50.000 elanikku. Täna oleks reaalne 25.000 inimest.
– Kui kaugel on koerte jalutusplats? Margus Laula: koht on olemas, projekt ka olemas, ehitusluba samuti kuid selle rajamiseks ei ole raha. Kui keegi on valmis tegelema rahastusmeetme leidmisega ja projekti kirjutamisega aitama, siis olen sellest valmis edasi rääkima. Peetri pargis oli algselt ka agility plats, aga tänaseks seda projektis enam ei ole.
– Mis tulevad Küti tee kõrvale? Vana-Tartu maantee kõrvale 3-korruselised majad.
– Tallinna Väike ringtee – kiirusepiirang 50-70. Trass enam-vähem paigas. Üle Tartu mnt tuleb ilmselt sillaga. Hetkel plaanitakse võimalus rajada 4 rida+ trammiteed. Suure tõenäosusega ehitatkse välja 2 rida, valmidusega ehitada hiljem edasi.

– Lasteaiakohad: Vald vaatab tavaliselt palju lapsi kuskil vanuserühmas on ja teeb otsused, milliseid rühmad avatakse.
– Riigigümnaasium: Kõik sõltub valitsusest. Riik panustab ainult Jürisse – mõeldes Kose, Kiili, jms. Kui riigigümnaasium ei tule, siis plaan B – Kindluse kooli juures nurgake, kuhu mahub juurdeehitusena Jüri Gümnaasiumi harukontor.

Koosoleku juhataja  Margus Laula,  protokollija Kaia Roots

Jüriöö märgutuled

Ajakeskus Wittenstein kutsub kõiki osalema jüriöö tuleketis. 

Tänavu tähistame taaskord maarahva tähtsaimat püha, jüripäeva, üle-eestilise üritusega Jüriöö Märgutuled. Sellel päeval, 1343. aasta jüriööl, sai alguse ka eestlaste püüe vabaneda võõrast võimust. Juba tol ajal oli meie esivanematel tahe olla vabad omal maal, ise oma maa peremehed. 100 aastat tagasi, jüripäeval, kutsuti kokku  Asutav Kogu, austame rahvaesinduse 120 liiget, tänu kellele, said paljud talupojad oma maa peremeesteks!

Suurejoonelise ürituse raames saadetakse Paide ordulinnuse vallitornist 22. aprillil kell 21 märgutuled viide suunda: Tallinna, Pärnusse, Tartusse, Rakverre ja Viljandisse. Jüriöö tule teekonda on kaasatud kõikide valdade ja külade elanikud, kust märgutuli läbi läheb. Tuleketi moodustamiseks vajatakse vähemalt 1600 vabatahtlikku tulehoidjat, kes soovivad anda oma panuse külaelu elavdamisse ja näidata kogu Eestile, et küla veel elab. Nii nagu Jüriöö ülestõusu ajal, antakse märgutuli edasi järkjärgulise tõrvikute süütamisega – kes tõrvikutuld näeb, süütab vastavalt sellele oma tõrviku ja annab süütamisest märku järgmisele trassil viibivale vabatahtlikule.

Üritust korraldab Ajakeskus Wittenstein koostöös SA Pärnu Muuseumi, SA Eesti Maaelu Muuseumid, Viljandi Muuseumi, Kaitseliidu, Jüriöö pargi, EV100 toimkonna ja tuletrassi läbivate omavalitsuste ja küladega. 

Täpsemalt saad lugeda www.jüriöömärgutuled.ee  ja  www.facebook.com/margutuled/

Anna oma panus ja tule vabatahtlikuks tulehoidjaks Rae vallas.

Informatsioon ja registreerimine Rae vallas kristi.aru@rae.ee